Eesti lapsi vaktsineeritakse üha vähem

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leetrite vastu vaktsineerimine.
Leetrite vastu vaktsineerimine. Foto: Reuters / Scanpix

Terviseameti teatel on viimase viie aasta jooksul märgata laste vaktsineerimises langustendentsi. WHO soovituslikku taset ei saavutatud mullu üheksa haiguse puhul.

Terviseameti andmetel vähenes mullu võrreldes 2011. aastaga kaheaastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas 2012. aastal 0,3 protsendi võrra.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi kümne nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophylius influenzae tüüp B.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolne soovituslik tase 95 protsenti jäi Eestil saavutamata üheksa haiguse puhul. 

Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophylius influenzae tüüp B vastu vastu moodustas 94,6 protsenti, B-viirushepatiidi puhul 94,7 protsenti ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 93,6 protsenti.

Probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega

Kaheaastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal.

Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel – 2012. aastal vaktsineeriti 97,9 protsenti lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud.

Nagu varasemalt jätkusid ka 2012. aastal probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega, kuid võrreldes 2011. aastaga suurenes möödunud aastal hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu.

Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega kaheaastastel lastel moodustas 85,5 protsenti ja teise korduvvaktsineerimisega seitsmeaastastel 80 protsenti. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel noorukitel moodustas 80 protsenti.

Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu püsis 13-14-aastaste hulgas eelneva aastaga võrreldes samal tasemel -  91,7 protsenti.

Vaktsineerimisnädal

Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Eesmärgiks on juhtida tähelepanu maailmas levivatele ohtlikele nakkushaigustele, mille eest on meil võimalik ennast kaitsta.

Arvult kaheksas vaktsineerimisnädal keskendub seekord laste vaktsineerimisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles