Cát Bà - üks seitsmest uuest imest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siirdusime Vietnami lõunaosast põhja ning jõudsime Hồ Chí Minhi – Hanoi lennuga hommikul kell kaheksa Vietnami pealinna siseliinide lennujaama. Lennujaam on kesklinnast 35 kilomeetri kaugusel ja sinna on kõige mugavam minna taksoga, mille müügiagendid olid ennast ritta sättinud juba lennujaama pagasilintide juures.
Meil oli vaja saada Lương Yêni bussijaama, mis asub kesklinnast umbes kahe kilomeetri kaugusel. Kauplesime taksohinna 16 dollari (12 eurot) peale (tavahind kesklinna on 15 dollarit) ja pooleteise tunni pärast olime kohal.
Lương Yêni bussijaam oli must ja kole nagu vana Sepa baar Koplis. Bussijaamast saab osta pileti Cát Bà saarele ning reis sinna koosneb neljast osast. Esmalt bussiga 100 kilomeetri kaugusele Hải Phòngi, sealt 10 kilomeetrit väikebussiga sadamasse, sadamas praamile ning pooletunnise sõidu järel jõuab Cát Bà’le, saarel tuleb aga bussiga sõita 15 kilomeetri kaugusel asuvasse Cát Bà keskusesse.
Hea koht kaljuronimiseks
Kogu selle sõidu peale läheb aega umbes viis-kuus tundi ning selle reisi maksumus on 190 000 Vietnami dongi ehk 7,5 eurot. See marsruut on kõige lihtsam ja kindlam viis Cát Bà saarele saamiseks. Buss toob reisijad otse linna keskusse, kus asuvad koos kõik hotellid ja söögikohad. Saarele saab praamiga veel provintsikeskusest Thành phố Hạ Longist ja mõnest väikelinnast, kuid sealt on kohale jõudmine juba keerulisem.
Cát Bà saar on maailmakuulsa Hạ Longi saarestiku suurim saar ja asub selle lääneosas. Maailma seitsme uue loodusime sekka arvatud saarestik on 1553 ruutkilomeetri suurune ja koosneb umbes 2000 saarest.
Cát Bà saare pindala on 285 ruutkilomeetrit ja selle lõunaosas asub Cát Bà, mis on saare keskus ja ühtlasi ka ainuke linn. Linn on Vietnami mõistes väike ja selle südameks on umbes kahe kilomeetri pikkune rannikuriba, mille ääres kulgeb rannapromenaad. Keskuses on samuti kalasadam ja merepeal ujuvad kalurikülad. Saare idaosas asuvad hingematvalt kaunid Hạ Longi lahe kaljusaared.
Umbes pool saare pindalast on rahvuspargi ala. Kuna saar on looduslikult kaunis ja leidub huvitavaid kohalikke külasid, siis tasub kulutada üks päev iseseisvalt motorolleriga seiklemiseks.
Linnast saab rentida soodsalt kas rolleri või jalgratta. Turismibüroode abiga saab välja valida parimad kohad ja marsruudid. Kaugemad kohad on umbes paarikümne kilomeetri kaugusel ja seega on mootoriga sõiduvahend sobiv valik.
Päris algajatele soovitaks rolleriga ettevaatlikult ümber käia, sest teed on mägised ja kaljuservad järsud, pealegi võivad vihmaperioodil olla pooled teed läbimatud. Saarel asub Vietnami sõja ajast pärit pommikindel haiglakoobas Hang Quân Y.
Saarel on lisaks võimalik tegelda kaljuronimisega ja kohapeal on ka heal tasemel ronimisinstruktorid. Linnas on kaks head mägironimisega tegelevat ettevõtet ja Lonely Planetis on need kenasti kirjas.
Cát Bà’le tullakse ikka enamasti Hạ Longi lahe kaljusaarte pärast. Linnast saab organiseerida end laevatuuridele, mõni neist kestab vaid pool päeva, aga on ka kolmepäevaseid. Meile kahele maksis ühepäevane tuur koos Hạ Lani lahe ja Hạ Longi lahe külastusega umbes 44 dollarit (34 eurot).
Sõit kaljusaarte vahel oli vaimustav, iga kalju järel avanesid aina ilusamaks muutuvad vaated. Nägime oma silmaga, et mitte ilmaasjata ei peeta seda lahte üheks maailma kauneimaks looduslikuks paigaks. Hạ Lani teeb võrreldes Hạ Longiga eriliseks see, et seal leiab kaljusaartel liivarandu ja isegi mõni tõeline paradiisisaar on täiesti olemas. Tuuri ajal saime külastada ka Ahvide saart, mis küll kangesti meenutab Tai Krabit. Nimele kohaselt on sel saarel ka üksjagu ahve. Pärast maitsvat lõunat laeval oli võimalus tunnike kanuudega läbi laguunide sõita. Meile ühest päevast merel täiesti piisas ja saime muud päevad saarel ringi seigelda. Kuigi Hạ Long on kahtlemata üks maailma kaunimaid ja huvitavamaid paiku, oleks kolm päeva merel ilmselt ikkagi lõpuks ära tüüdanud. Muidugi oleneb kõik inimesest.
Cát Bà saare suur eelis muude Vietnami kohtade ees on see, et see ei ole suur turismimagnet. Turistide vood suunatakse otse Hanoist läbi Hạ Longi provintsikeskuse paaripäevastele paadituuridele. Cát Bà linnas ja selle ümbruses leidub vaid mõni kõrgema tasemega puhkekeskus, seetõttu kohtab tavalist läänemaailmast pärit turisti harva. Linna külastavad enamasti ikka seljakotirändurid, mis loob mõnusalt vaba ja hipiliku õhustiku.
Tänu sellele on võrreldes muude Vietnami turismipaikadega hinnad soodsamad, eriti hotellid. Meie maksime hotellis kaheksa dollarit (kuus eurot) öö eest, ilma konditsioneerita tuba oleks maksnud kuus dollarit (4,5 eurot). Näiteks riigi kaguranniku linnas Nha Trangis maksime samalaadse hotelli eest väljaspool hooaega 15 dollarit (11,5 eurot).
Õnneks ei ole turism seda kohta veel väga ära rikkunud ja keskusest eemale minnes näeb ehedat kohalikku elu. Võrreldes Cát Bà keskuse rannikuribaga on see märksa mustem ja räpakam, kuid selline juba reaalne Vietnam ongi. Keskusest eemal on täiesti tavaline kohata keset teed lehmi ja muid karjaloomi.
Säilinud on ka muud kombed, mida enam mujal eriti ei kohta. Näiteks mehed võivad jalutades käest kinni hoida ja kohati teineteist kaisutada. Nägime viit meest, kes kallistades ja emmates koos jalutasid. Meile oli see väga võõras ja imelik, kuid siin riigis harjub mõne ajaga kõigega ära.
Linnakeskuse lähedal asub kohalik turg, kus on ohtralt Eestist tulijate jaoks tundmatuid vilju ja taimi. Igatahes tasub neid uurida ja proovida, sest maitseelamus on garanteeritud.
Cát Bà’l olles tasub kindlasti minna keskuse lähedal asuvale mäele nr 1, kust avaneb imeilus vaade linnale ja seda ümbritsevatele saartele. Vaadet võib võrrelda Hạ Longi lahe postkaartide piltidega, kuid paate on näha ilmselt mitu korda rohkem. Alguses võib olla küll raske leida üles mäkke viivat treppi, kuid otsimisele kulutatud aeg tasub end ära.
Lahes asub ka suur kalasadam, mida tasub minna lähemalt kaema. Hais võib küll eemale peletada, kuid selle elab üle. Paadid on Vietnamile tüüpiliselt värvilised ja neid paistab seal olevat sadu. Jääb küll arusaamatuks, kuidas neil õnnestub oma paat sellest massist üles leida.
Linnast väljas mõne kilomeetri kaugusel asub kaks korralikku kaljude vahele peitunud liivaranda. Randu ühendab umbes ühe kilomeetri pikkune matkarada, mis kulgeb mööda kaljude serva. Kahjuks on mõlemad rannad puhkekeskuste territooriumil, ent kui osta mõni jook, siis ei tohiks olla probleem terve päev seal rannatoolis veeta. Kuna Põhja-Vietnami ilm on heitlikum kui lõunas, siis rannailma tasub ilmateatest järele vaadata.
Viis hästi sisustatud päeva
Cát Bà’l on mere peale ehitatud ujuvad kalurikülad. Väikesed ulpivad paatmajad on laudteedega kokku ehitatud ja nende vahel on kalapüügivõrgud. Ühes külas võib olla mitukümmend maja ja tavaliselt asub mitu küla lähestikku. Paljud külad paiknevad linnast kaugemal kaljusaarte vahel. Ei osanud uurida, kauaks pered merele jäävad, kuid majade järgi paistis, et seal elatakse ilmselt pidevalt.
Veepealsete küladega on ka probleeme. Kuna need asuvad kaljude vahel, siis reostavad nad loodust, ka puuduvad seal korralikud sanitaartingimused, mis loob soodsad tingimused haiguste levikule. Teiseks, tormide ajal saavad paljud elanikud surma, kuna lainete ja tuulte eest ei kaitse neid miski. Meie sealoleku ajal käis saarest üle taifuun ja merel hukkus vähemalt kümme inimest.
Jäime Cát Bà saarele viieks päevaks ja tegemisest puudust juba ei tulnud. Saar sobib hästi nii aktiivseks tegevuseks kui ka lihtsalt aja maha võtmiseks ja tšillimiseks. Cát Bà saart julgen soovitada neile, kellel on plaanis külastada Hạ Longi lahte, kuid kes tahaksid ise rohkem seigelda ja olla oma aja peremehed.
Lahedat olemist aitavad luua ka kohalikud, kes enamasti toimetavad ikka omas rütmis. Vietnamlased on loomu poolest üsna sõbralikud ja abivalmid, lisaks ka ujedad, seega pole nad kaubeldes pealetükkivad.
Haiglakoobas
• Hang Quân Y on salajane kolmekorruseline pommikindel ehitis, mis rajati aastatel 1963–1965 Hiina abiga ning oli Vietnami sõja ajal kasutusel kui haigla, aga ka Việt Cộngi juhtide peatuspaigana.
• Rajatis oli kasutusel kuni 1975. aastani. Tänapäeval saab tutvuda selle kolmekorruselise rajatise 17 ruumiga, näha vana operatsioonisaali ja looduslikku koobast, mida kasutati kinona. Sel on ka oma väike ujula.
Allikas: Wikipedia