Inkassofirma: suuline kokkulepe ei maksa midagi!

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reimo Tomingas.
Reimo Tomingas. Foto: Erakogu.

Võlamenetluse tööpraktikas tuleb sageli ette olukordi, kus meie poole pöördub murelik klient abipalvega oma võlasumma tagasi saada, kuid ainsaks tõendiks on nn suuline kokkulepe või leping, kirjutab Creditreform Eesti tegevjuht Reimo Tomingas.

Selline olukord on tänapäeval üheaegselt nii üllatav kui ka kurb, sest siiani ei peeta kirjalikku dokumenti võlasuhtes piisavalt oluliseks. Reeglina ei ole aga võimalik võlga sisse nõuda, kui puuduvad kirjalikud tõendid.

Kirjalikuks tõendiks ei pea ilmtingimata olema leping ega arve, vaid piisab ka näiteks vabas vormis kirjalikust kokkuleppest või isegi e-kirjast. Oluline on, et kirja pandu tõendaks võla olemasolu, summat ning võlglast.

Võlaõigusseaduse § 11 lg 1 ütleb, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Suuliste lepingute probleemiks on aga asjaolu, et neid on raske või tihti isegi võimatu tõendada.

Kuigi kohtumenetluse algatamine ilma kirjaliku dokumendita on võimalik, on see tihtilugu keeruline, kuna tõendamise kohustus lasub võlausaldajal. Kohtuvälist ehk inkassomenetlust ei ole aga reeglina võimalik alustada, kuna selleks on siiski vajalik kirjalikult fikseeritud võlanõude olemasolu.

Paari kuu tagune näide elust enesest pärineb ehitusvaldkonnast, kus suuline kokkulepe võlausaldajale kätte maksis. Nimelt pöördus meie poole klient, kes teostas Soomes ehitustöid mitmel objektil, jättes seejuures peale esimeste hoonete ehitustööde valmimist järgmiste objektidega tegelemiseks kirjalikud lepingud sõlmimata.

Põhjuseks oli tellija usaldamine, kelle kaudu ka eelmised hooned sai ette võetud. Tänaseks on aga töö teostajal saamata ligikaudu 40 000 eurot ning kuna puuduvad kirjalikud kokkulepped, on menetluse alustamine antud juhul isegi kohtu kaudu äärmiselt keeruline ning ei pruugi töö teostaja jaoks positiivselt lõppeda.

Eelmainitust lähtuvalt manitsen ettevaatlikusele, sest liigne usaldus sõlmida suuliseid kokkuleppeid võib põhjustada palju ootamatuid probleeme ning ebamugavusi, millega tulevikus tegelemine võib osutuda väga keeruliseks või isegi võimatuks.

Selles tulenevalt on alati turvalisem sõlmida kirjalik leping, mis tõendab võlglast, võla suurust ning põhjust. Kuigi kirjalik leping ei garanteeri alati raha laekumist, loob see võlausaldajale kindlama tunde ning aitab vältida või leevendada võimalikke probleeme ning keerukat tõendamisprotsessi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles