Õitsev aiandushuvi paneb taimekaupmehed naeratama
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
23. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremate aianduspoodide juhtide ja aednike näol särab naeratus – värskest kaubast lookas letid ja nende vahel askeldavad ostjate hulgad viitavad, et masu pole taimekaupmeestele liiga teinud, pigem vastupidi.
Pealinna veerel Laagris asuva Hortese aianduskeskuse parkimisplatsile jagub autosid hulgi ka keset tööpäeva. Samuti pole neljarattalistest puudust Kiili vallas asuva Hansaplanti kaubamaja esisel platsil.
Keskuste sees ja suvehooajaks õue püsti pandud müügialadel jalutab rahvas suurte kärudega, mis on enamasti täidetud lillepottide ja tomatitaimedega.
Hansaplanti turundusjuhi Ann Vainlo arvates tunnevad inimesed aianduse ja eriti köögiviljakasvatuse vastu varasemast rohkem huvi selleks, et rusuvast igapäevaelust väljapääsu leida.
Näpu mulda pistmine on üks mõnus võimalus meeleolu parandada. Lisaks on köögiviljakasvatusel praktiline väärtus ning see annab kindlustunde, et söögilauale jõuavad kahjulikest tõrjeainetest ja väetistest puhtad tomatid-kurgid.
Moodsa aia eripära
Köögiviljakasvatuse ja kasvuhoonete rajamise uus buum sai Vainlo sõnul alguse juba paar aastat tagasi ning sellest ajast alates on järjest paremini kaubaks läinud tomati-, kurgi-, kabatšoki- ja paprikataimed. Popp on ka maitsetaimede ja salati kasvatamine.
Taimede valiku osas pole eestlaste köögiviljaaias aastate jooksul suurt midagi muutunud, kuid välimuselt on nüüdisaegne aianurk siiski hoopis teistsugune kui varem.
Meisteraednik Arnold Hannust rääkis, et supi jaoks tarvilikud taimed ei pea ilmtingimata kasvama igavates vagudes või peenardes. Praktiline võib olla ka ilus ja see on moodsa aia üks põhimõtteid.
Ilusa ja kasuliku saab hõlpsalt ühendada näiteks maitsetaimede puhul. Dekoratiivsus peitub erinevate tasapindade, pottide ning multši kasutamises.
Maitsetaimede vahele võib pottides paigutada lilli, näiteks saialilli või võõrasemasid. Mulla katmine multšiga võimaldab luua mitmesuguseid mustreid ja erivärvilisi pindu. Kivikestest multši puhul jäävad salati- ja mündilehed tugeva vihma ajal mullapritsmetest puhtaks ja nii saab neid toidule lisada ka suurema pesuta.
Kartulid kotti kasvama
Teine uus trend tarbeaia loomisel on istutuskottide kasutamine. Spetsiaalsetes kottides saab kasvatada nii tomateid, kurke, kartuleid, maasikaid kui ka maitsetaimi.
Vainlo soovitab istutuskotte kasutada terrassil ja kasvuhoones. Kui terrassil on istutuskoti plussiks ruumi kokkuhoid, siis kasvuhoones hoopis hõlbus võimalus mulda vahetada. Lihtsalt vana kott välja, uus asemele ning viljakas kasvupinnas on taas olemas.
Spetsiaalselt kartulite jaoks mõeldud kasvatuskotid võimaldavad saaki korjata taime üles võtmata.
Koti alumises osas on nimelt ava, kust saab käe sisse pista ja vajaliku koguse kartuleid välja urgitseda. Taim ise jääb kasvama ja toodab uusi mugulaid, kuni jaksu jätkub.