Suurbritannias peidab kolmandik vanematest laste eest nutiseadmeid
9. mai 2013, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loata mängurakendusi ostvad lapsed on vanematele läinud maksma kokku ligi 35 miljonit eurot, selgus värskest uuringust. Seetõttu on hakatud nutiseadmeid laste eest ära peitma.
Tarbija24 kirjutas hiljuti, et mitmel pool maailmas on hakatud rohkem tähelepanu juhtima allalaaditavatele mängudele, mille algtasemed on küll tasuta, kuid teatud tasemele jõudes tuleb mängu jätkamiseks maksta.
Ajendatud Suurbritannias märtsis aset leidnud juhtumist, kus viieaastane poiss tekitas mõne minutiga Apple`i poest ostetud mänguga Zombies vs Ninjas, vanematele ligi 2000-eurose arve, viis Microsoft Windows Phone´i Suurbritannia üksus läbi põhjaliku uuringu.
Uuringust selgus, et noorukite nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine suurendab lapsevanemate väljaminekuid kuus keskmiselt 40 euro võrra, probleem puudutab enam kui veerandit vanematest (28 protsenti), kirjutab news.sky.com.
Uuringu kohaselt tekitavad vanematele kõige suuremat lisakulu, keskmiselt 70 eurot kuus, 8-aastased. 36 protsenti 4-aastastest ja noorematest on teinud lisaoste vanemate loata.
Peamiselt põhjustavad vanematele üüratuid krediitkaardi- või mobiiliarveid lapsed, kes soovivad mängus jõuda järgmise tasemeni ning ostavad selleks mängumünte või muid boonuseid.
Sageli on laps krediitkaardi või mõne keskkonna, näiteks iTunes-i paroolid pähe õppinud ning vanemate teadmata ja loata nende raha laristanud. Üks lapsevanem viiest ütleb võsukesele oma krediitkaardi või keskkonna paroolid, ligi veerand vastanuist tõdes, et neil pole turvaparooli, ning üks vanem kümnest annab oma lapsele ligipääsu kõigele, millele lapsed soovivad.
Lisaks selgus, et 34 protsenti vastanuist püüab laste eest tahvelarvuteid ja nutitelefone peita.
Windows Phone'i Suurbritannia üksuse esindaja Brett Siddons ütles, et vanemad muretsevad, millist mõju rakendused nende rahakotile avaldavad. «Mõistame, millist stressi see tekitada võib,» tõdes Siddons. Ta lisas, et kuna tehnoloogiakasutus muutub ajas järjest rohkem intuitiivsemaks, siis on oluline, et vanemad võiksid tehnoloogiat usaldada ning tunda end seejuures turvaliselt, kui lapsele mõne nutiseadme ulatavad.
Suurbritannias veedavad lapsed nädalas keskmiselt kolm tundi ja 21 minutit rakendusi, sealhulgas mängurakendusi, kasutades.
Sarnaselt Suurbritanniaga on laste mängurakenduste kasutamine probleemiks kujunenud ka näiteks Austraalias, Rootsis ja Soomes. Eesti tarbijakaitseameti sõnul pole meil taolisi kaebusi esitatud.