Pea iga teine sõidueksamile tulija kukub läbi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis saab juhtimisõiguse vaid riikliku eksami läbi tehes.
Eestis saab juhtimisõiguse vaid riikliku eksami läbi tehes. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi viimastel aastatel on juhiloa eksamile tulijate tase veidi paranenud, siis statistika kohaselt kukub ikka iga teine neist sellel läbi.

«Kui rääkida B-kategooria juhtimisõiguse taotlejatest, siis võiksid juhikandidaadi oskused olla paremad,» tõdes maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Ta lisas, et võrreldes paari viimase aastaga on märgata küll juhi ettevalmistamise mõningat paranemist ning seda näitab ka sõidueksamitelt läbisaamise paariprotsendiline tõus. «Kuid keskmiselt 55- 57 protsendi läbisaamine sõidueksamil  on ikkagi halb,» tõdes ta.

 Kanguri sõnul saatis maanteeamet tänavu märtsis  44 autokoolile märgukirja, kus juhtis tähelepanu juhtide nõrgale ettevalmistamise tasemele. Autokoolide läbisaamise protsendid on välja toodud maanteeameti kodulehel.

 Rääkides kooli sõidueksamist toonitas Kangur, et see ei ole kohustuslik, kuid mõned autokoolid peavad vajalikuks kontrollida selliselt oma õpilaste ettevalmistuse taset. «See ei ole küll keelatud, kuid kas see on kõige mõttekam? Näiteks kui autokool pakub õpilastele ainult 22 sõidutundi, mis vastab juhi õppekavas toodud minimaalsele sõidutundide arvule ning seejärel toimub autokooli sõidueksam. Suure tõenäosusega õppur kukub eksamil läbi. Minu meelest on selline käitumine vastutustundetu ja ebaprofessionaalne,» arutles ta.

 Ametniku sõnul oleks soovitav õppeprotsessi kaasata autokooli õpilase isa või ema, kellel on juhiluba ning kes ise osaleb aktiivselt liikluses. «Siis  saaks õpilane nii vajalikku sõidupraktikat lisaks sõiduõppele,» põhjendas ta oma arvamust. Kanguri sõnul on kombineeritud õpe koos juhendajaga kasutusel paljudes maailma riikides ning see on efektiivne. «Uuringute kohaselt satub kuni 40 protsenti noori juhte vähem liiklusõnnetustesse, kes on õppeprotsessi käigus saanud vähemalt 100-120 tundi sõidupraktikat,» rääkis ta.  

Kanguri sõnul pole Eestis praegu eriti märgata tendentsi, et sõidueksamit soovitakse teha väiksemas linnas, kuna loodetakse, et seal on see kergem. «Ega väikelinna otsida ning arvata, et seal saab eksamil kuidagi lihtsamini läbi, suurt mõtet ei ole, sest eksami nõuded on igal pool ühesugused ning eksamineerijad hindavad juhikandidaate kindlaksmääratud kriteeriumite alusel,» rääkis Kangur Ta lisas, et mõnes väiksemas linnas on tunduvalt raskem sõidueksamit sooritada kui Tallinnas  ning seda näitab ka statistika.

Ennekõike aga tahetakse eksamit teha siiski kodu lähedal. «Kui kusagil piirkonnas tekib eksamijärjekord, siis hakatakse mujale minema, et kiiremini eksamile pääseda. Hetkel on eksamijärjekorrad suhtelised lühikesed, näiteks Tallinnas pääseb sõidueksamile 10 päeva möödudes, Rakveres ja Raplas aga tuleb oodata 5 päeva,» tõi ta näiteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles