Katkisena ostetud kaupa ei pruugi müüja välja vahetada
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
17. mai 2013, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui klient ostab näiteks tehnikatoote, mille seisukorda ta pakendis enne ostu üle ei kontrolli, siis ei ole lootust, et see välja vahetatakse, kui hiljem selgub, et toode on defektiga.
Viimasel ajal on Tarbija24le laekunud murekirju, kus lugejad kurdavad, et ostsid tehnikapoest kauba, kuid avastasid kodus, et toode on praak, katkine või ei tööta. Näiteks ostis üks lugeja teleri, kuid avastas kodus, et ekraanis on pragu. Kuna pakendatud kaupa ta poes üle ei vaadanud, siis ei olnud võimalik kindlaks teha, kas pragu oli ekraanis juba poes või tekkis näiteks transportimisel.
Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Paul ütles, et enamasti inimesed ei soovi pakendi avamist poes. Seda ei ole kohustatud pakkuma ka müüja. «Kui tarbija soovib tehnikapoes kauba enne ostu üle vaadata, siis pole müüjal põhjust toote pakendi avamisest ja toote ostjale demonstreerimisest keelduda. Kui tarbija on oma otsuses kindel ja soovib kindlameelselt teatud asja, siis pole kauplejal põhjust talle tooteesitlust peale sundida, juhul kui inimene ise esitluseks soovi ei avalda,» rääkis Paul.
Kui ostja toote pakendi avamist poes ei soovi, aga hiljem avastab, et tootes on mõra, siis ei ole Pauli sõnul tarbijakaitseametil kuidagi võimalik kindlaks teha, millises seisukorras toode poes reaalselt oli.
Kauplejal ei ole asenduskohustust
«Ei saa eeldada, et kaupleja oleks defektset asja tahtlikult müünud. Samuti ei saa aga eeldada, et tarbija oleks ise kauba pärast selle kättesaamist rikkunud,» rääkis Paul. Seega ei ole kauplejal sellises olukorras kauba automaatset asenduskohustust. Sisuliselt pole võimalik kindlaks teha, kas tarbijal juhtus tootega midagi kodus või transpordi käigus. Selline asenduskohustus tooks kauplejale kaasa selle, et igaüks võiks enda rikutud asja kauplejale tagastada.
«Alati on võimalik teha ka toote ekspertiis, et kindlaks teha, kas tegemist on mehaanilise löögiga või on mõni muu põhjus, kuid löögi või põrutuse ajahetke tuvastada on suhteliselt keeruline,» tõdes Paul. Tootel puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus on esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku.
Tarbijakaitseamet soovitab tarbijatele, et nad enne toote ostmist paluksid toode pakendist ikkagi välja võtta ja kohapeal kontrollida, kas toode on ikka ilma defektideta.
Tarbija õigused
Puudusega kauba korral (kui võib eeldada, et tegemist on tootmisveaga) on tarbijal õigus esitada müüjale pretensioon kahe aasta jooksul alates ostu tegemisest. Selleks tuleb tarbijal otsida üles toote ostutšekk, leping või mõni muu ostmist tõendav dokument ning pöörduda kauplusesse. Puudusega kauba korral on tarbijal õigus nõuda kauplejalt esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga. See, kumb variant on sobivam, lepitakse osapoolte vahel kokku, kuid reeglina valib kaupleja ise, kas ta asendab tootmisveaga kauba uue kaubaga või siis parandab selle.
Kui müüjal ei ole võimalik kaupa parandada, asendada, siis võib tarbija nõuda ostuhinna alandamist või lepingu lõpetada, nõudes kauba eest raha tagasi.