Puhkus toob nii õndsuse kui ka paraja peavalu

Kuigi argirutus kiputakse uskuma, et puhkus tähendab vaid välisreisi, saab tegelikult ka kiirel ajal teha kodulähedases pargis või tuttava juurde sõites ergutavaid ja lõõgastavaid puhkepause. Foto: Arvet Mägi

Tööandjad otsivad asendustöötajaid, et kõik soovijad ikka parimal ajal puhata saaksid, õnnelikud töötajad teevad kauaoodatud puhkuseplaane. Prisma Peremarketi personalidirektori Reet Ratase sõnul lepitakse puhkuste ajakava nende ettevõttes kokku juba jaanuaris.

«Seejuures arvestame loomulikult nii seda, et kõik Prisma kauplused oleksid klientidele lubatud ajal avatud, kui ka seda, et vähemalt osa puhkust jääks kõikidel töötajatel päikeserohkesse aega,» selgitab ta. «Otsime endale suveperioodiks alati ka suveabilisi, et põhikohaga töötajad saaksid paindlikumalt puhata.»

Arvesta töötaja soovidega

Kaubakett pakub töötajaile puhkamisvõimalust ka tööpäeva jooksul. Selleks on kõikides üksustes olemas puhketoad, kus töötajad saavad soovi korral veeta nii lõuna- kui ka puhkepause.

Samasugune on kord Selveris. Kaupluseketi personalidirektori Kristiina Palmi sõnul lähtuvad nad puhkusi andes nii seadusest, töötajate soovidest kui ka kliendi ootustest. «Jaanuaris saavad kõik töötajad panna oma soovid puhkuseaja kohta kirja ning kaupluse juhataja püüab võimalusel nendega arvestada,» räägib ta

Loomulikult ei saa supermarketi kõik töötajad puhata juulikuus, sest kliendi kõht ei saa suvel tühjaks jääda. «Üldjuhul on töötajatel võimalik osa puhkusest välja võtta suvel ning teine osa muul ajal,» lisab ta. «Väikelaste vanematel on puhkuseaja valikul eelis. Lisaks anname vabu päevi töötajate laste koolimineku, töötaja pulma või lähedase matuse korral.»

BLRT Grupi personalijuhi Viktoria Goihinbergi sõnul püütakse paikapandud puhkusegraafikut jälgida, kuid tootmises pole see alati võimalik. «Kuna meil kollektiivpuhkuseid pole, siis koostatakse puhkusegraafikuid eriti hoolikalt,» sõnab ta. «Loomulikult püüame arvesse võtta töötajate soove, kuid samal ajal peab ka tootmise spetsiifikat arvestama.»

Vormista puhkuste graafik

Üldjuhul võimaldatakse ettevõttes töötajatele suveajal vähemalt 14 päeva puhkust. Esmajoones võetakse neilgi arvesse töötajate soove, kellel on väiksed lapsed.

«Seoses isapuhkuse tasustamise korra muutumisega on oma õigusi rohkem kasutama hakanud värsked isad,» lisab Goihinberg.

Kui puhkusele läheb spetsialist, kes peab palju suhtlema, määratakse talle puhkuse ajaks asendaja, kui see pole võimalik, võetakse tööle ajutisi töötajaid tähtajalise töölepingu alusel.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on puhkuse andmise ja puhkuste ajakava koostamise reeglid reguleeritud töölepingu seadusega (TLS). Seaduse järgi on tööandja kohustatud koostama iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk hiljemalt 31. märtsiks. Kui tööandja jätab puhkuste ajakava koostamata või mõne puhkuse selles märkimata, võib töötaja puhkust kasutada, teatades sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

See tähendab, et töötaja võib teatada tööandjale kaks nädalat enne puhkusele jäämist e-kirjaga oma soovist ning tähtaja saabudes puhkusele jääda – tööandja sel juhul takistusi teha ei saa. «Töötaja selline käitumine ei saa olla aluseks ka töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, isegi kui töötaja jääb puhkusele tööandjale kõige kiiremal ja majanduslikult kasutoovamal ajal,» selgitab Miidla-Vanatalu.

Seadus eeldab, et puhkuste ajakavasse märgitakse töötajale jooksva kalendriaasta eest ette nähtud põhipuhkus ja eelnevate aastate eest kasutamata jäänud puhkusepäevad. Puhkuste ajakavasse võib märkida ka näiteks õppepuhkuste kasutamise aja või lapsepuhkuse päevad.

Tööinspektsioonilt küsitakse sageli, kas tööandja peab puhkust võimaldama ka selle aja eest, mida töötaja ei ole veel välja teeninud, ehk kas töötajal on ikka õigus näiteks juunikuus saada kogu 2013. kalendriaasta eest põhipuhkust. Vastus on jah, sest vaatamata ­TLSi sätestatud üldpõhimõttele, et puhkust antakse töötatud aja eest, sätestab selle teine paragrahv, et  põhipuhkus tuleb ära kasutada kalendriaasta jooksul.

Probleemiks on ka puhkuse vormistamine töötaja esimesel tööaastal. Tööandjad küsivad sageli, kas täiendada puhkuste ajakava iga uue töötaja tulles või mida teha, kui mõni ei soovi puhkust kasutada.

Töötaja tööleasumise kalendriaastal antakse talle puhkust tema nõudmisel, mistõttu võiks puhkuse andmise aluseks olla töötaja avaldus. Kui ta ei soovi esimesel tööaastal puhkust, kandub puhkus järgmisesse kalendriaastasse.

Tööinspektsiooni juristi infotelefonil helistavad küsivad sedagi, kas töötaja saab loobuda puhkusest või nõuda selle asemel raha. Miidla-Vanatalu sõnul on seaduse eemärk, et töötaja kasutaks igal aastal ära talle ettenähtud põhipuhkuse selleks, et säiliks tema tervis ja töövõime.

Töösuhte kestel kasutamata põhipuhkust rahaga ei hüvitata, seda saab teha vaid töölepingu lõppedes.

Silmas tuleb pidada, et ka põhipuhkuse lükkamine järgnevasse kalendriaastasse on võimalik ainult kaalukatel põhjustel – eelkõige töötaja ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Puhkuse põhjuseta edasilükkamine ei ole seadusega kooskõlas.

Maksa raha õigel ajal

Puhkusetasu tuleb välja maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooltevahelisel kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani.

Kui töötaja töötasu on olnud kuue eelneva kuu jooksul muutumatu suurusega ning töötaja kasutab seitsmendal kuul puhkust, jätkab tööandja selle perioodi eest töötajale töötasu maksmist, nagu töötaja oleks tavapäraselt töötanud, erineva töötasu korral tuleb puhkusetasu arvutamiseks leida keskmine töötasu.

Miidla-Vanatalu kirjeldab, et kuna tööandja ei saa seaduse järgi töötajat puhkusele jäämast takistada, püütakse töötajat vahel mõjutada puhkusetasu maksmata jätmisega. Selline käitumine võib aga lõppeda nii, et tööandja on kohustatud maksma peale puhkusetasu veel ka viivist.

«Olukordades, kus tööandja keeldub töötajat puhkusele lubamast või puhkusetasu maksmast, ütleb töötaja tavaliselt mõne aja pärast töölepingu ise erakorraliselt üles või leiab tööandja mõjuva põhjuse töösuhte lõpetamiseks,» räägib Miidla-Vanatalu.

«Nõnda viib üks konflikt teiseni ja pooltevaheline töösuhe lõppeb.»


Puhkus sobival ajal

Õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal on

•    naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust,

•    mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal,

•    lapsevanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last,

•    koolivaheajal vanemal, kes kasvatab 7–10 aasta vanust last.

Soodustatud isikuteks on ka alaealised töötajad, kes võivad puhkust nõuda koolivaheajal.

Allikas: TLS