Muru hooldamine: kasta, niida, õhusta ja väeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevade saabudes tuleb üle vaadata murupinna tervis ja väljanägemine ning otsustada selle hooldamise vajadus. Teadlikku sekkumist vajab muru, mis on mätastunud, osalt välja surnud või sammaldunud.
Esmalt riisu muruvaibalt praht, niidetud muru kiht ja sammal. Kui muld on piisavalt tahenenud, on hea muru õhustada.
Tugeva koormusega muru pealiskiht muutub nii tihedaks, et õhu hulk mullas väheneb, selle tagajärjel ei liigu vesi ega taimede juured maapinnas edasi.
Tihtipeale on aiapidaja teinud ka ise oma murule karuteene ning niitnud muru liiga madalalt, teab rääkida meie arendusjuht Britte Teder. Tekivad mättad ja mulla pisielustik hakkab kannatama õhupuuduse käes.
Samuti mõjub muru kasvule pärssivalt hävinud rohttaimedest tekkinud kõdukiht, mis omakorda põhjustab pinnase vee- ja hapnikupuudust ning segab rohujuurte pinnale kerkimist. Muru muutub haigustele vastuvõtlikuks ning võib isegi hävineda.
Olukorra parandamiseks tuleb muru aktiivsel kasvuajal ehk hiliskevadel ja varasügisel õhustada. Eriti vajalik on see vett mitteimava pinnase ja sagedasti kasutatava muru korral.
Õhustamine on muru kasvu ja tihenemise jaoks väga oluline, sest siis pääseb vesi paremini pinnasesse, mille tagajärjel hakkab juurestik kiiremini arenema, taimedel kasvavad kõrvalvõrsed ja muruvaip muutub tunduvalt tihedamaks. Samuti paraneb muru vastupidavus põuaajale.
Lihtsaim viis muru õhustamiseks on raudrehaga tugev riisumine, vigastades murutaimede pindmisi juuri. Üsna tülikas, kuid tõhus vahend on tavaline aiahark, millega saab muru sügavaid auke täis torkida.
Tedre sõnul tuleks hark lüüa ligi 25-30 cm sügavusele mulda ja kergitada siis pisut. Suuremate murulappide õhustamiseks on võimalik kasutada spetsiaalseid piidega seadmeid, mis torkavad pinnasesse vertikaalseid lõhesid.
Pärast õhustamist peaks muru katma õhukese liivakihiga ja seda rehitsema, mille tulemusel liiv valgub tehtud avaustesse ja õhukanalid on püsivamad. Kindlasti tuleks muru pärast õhustamist väetada.
Samblatõrje
Ilusa muru suurim vaenlane on sammal, mis levib üsna kiiresti. Sambla tekkimist põhjustavad ebapiisav või ühekülgne väetamine, liiga märg, happeline või pikemat aega õhustamata maapind. Samuti annab sammaldumisele hoogu varjuline kasvupaik ja õhu ebapiisav liikumine aias.
Lihtsaim viis sambla eemaldamiseks on puistata murule samblatõrjevahendit, kuid väga sammaldunud koha võib ka välja kaevata ja uue murumättaga asendada.
Samblatõrjevahendid muudavad mulla pindmise kihi happeliseks. Selle tulemusel kuivab sammal ära. Seejärel tuleks hävinenud sammal murust välja riisuda ja tühimikesse mulda ja muruseemet puistata.
Väetamine
Liiga madalaks niitmine (alla 4 cm) teeb murutaimed jõuetuks ja nad kuivavad kiiresti ära. Üldjuhul on kolletuv muru märk toitainete puudusest. Sellisel puhul võiks kasutada suure lämmastikusisaldusega muru eriväetist, sest just sellest on murutaimedel kõige suurem puudus.
Lisaks on muru eriväetistel veel üks eelis – nendes sisaldub lämmastik kauakestvate ühenditena ja seda ei uhuta pinnasest nii kiiresti välja.
Tervete taimedega muru kasvab aasta jooksul nii palju, et ühe ruutmeetri murupinna kohta tuleb 3-6 kg niidetud murujääke.
Murutaimed võtavad kasvades pinnasest pidevalt toitaineid ja muudavad pinnast aina lahjemaks. Seega saavad toitainevarud otsa ja muru jääb kiduraks. Kohati võib muru hävineda ja võimust hakkavad võtma sammal ning umbrohi.
Millal tuleb väetada ja niita?
Esimene väetamine tuleks teha varakevadel pärast muru riisumist mõne kiiretoimelise lämmastikurikka väetisega, soovitab kolleeg Britte Teder. Kui muru pidevalt kulutada, tuleb seda kindlasti väetada ka suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu.
Viimasena võiks väetada hilissügisel, et muru saaks endale järgmiseks aastaks varusid koguda.
Kõige enam kahjustab muru liiga harv niitmine, sest kiiresti kasvavad umbrohuliigid võivad hakata murutaimi välja suretama. Seega on parem niita pigem sagedamini. Enne niitmist tuleks niidetav ala kindlasti üle kontrollida, eemaldades sealt kõik kivid, oksad ja muu suurem praht. Nii on võimalik säästa muruniidukit ja hoida ära võimalikud õnnetused.
Muru niitmise sagedus sõltub muru kasvamiskiirusest. Kiireim kasvuperiood on maist juunini, siis tuleb niita vähemalt kaks korda nädalas.
Südasuvel ja varasügisel piisab ühest niitmiskorrast nädalas. Hilissügisel tuleks jälle niitmissagedust tõsta.
Soovitav on muru lõigata umbes 4-6 cm kõrguselt. Kunagi ei tohiks korraga niita rohkem kui 1/3 rohu kõrgusest. Liiga pikaks kasvanud muru võiks niita, anda seejärel kosumiseks päevajagu aega ning seejärel uuesti pügada.
Niita tuleks siis, kui muru on kuiv. Märg muru põhjustab rohutompude moodustumist niidetud pinnal.
Muruniidukil tuleks kasutada vaid teravaid lõiketerasid, soovitab meie tootejuht Mikko Metsar. Nürid lõiketerad muljuvad ja rebivad rohuliblesid, mille tulemuseks on ebatasaste ja kärbunud otstega muru.
Järgnevatel juhtudel võiks muru niita tavapärasest 1-2 cm kõrgemalt:
• varjulised kasvukohad
• põuaaeg
• kevadine esmakordne niitmine
• külvatud muru esimene pügamine
• sügisene viimane niitmine
Milline murusort sobib milleks?
Koduaiamuru: kindel valik koduümbruse haljastamiseks. Talub väga hästi või keskmiselt tallamist, varju ja põuda. Varjus võib kasv jääda liiga nõrgaks.
Varjumuru: spetsiaalne murusegu varjulistele aladele. Seemnesegu komponendid on valitud selliselt, et muru taluks varjus kasvamist. Avatud ja päikselistel platsidel tuleks eelistada teisi segusid.
Sordimuru: sobib kasutada nii õuemuruna kui ka spordiväljakute rajamiseks. Pärast intensiivset kasutamist taastub kiiresti.
Muruseeme Park: sobib suurte puude alla nii koduaeda kui parkidesse. On väliselt ilus ja samal ajal talub hästi ka varju.
Muruseeme Robustica: sobib nii paranduskülviks kui ka uue muruplatsi rajamiseks. Tugev, ilus ja vastupidav muru. Varjutaluvus keskmine.
Talve- ja tallamiskindel muruseeme: eriti vastupidav, sordid valitud selliselt, et muru talub Põhjamaa karmi kliimat. Alguses kasvab aeglasemalt, kuid on seda vastupidavam põuale, külmale ja tallamisele.
Allikas: Kemira GrowHow