Kivid aias: pidevalt muutuv müsteerium

Järve kaldale tehtud puhkenurk. Kasutatud on sideaineta laotud paekive. Kamin on kivitöötlemisjääkidest, korsten on parajasti remondis. Foto: Ain Aasa

Kividega on igaüks kokku puutunud, julgen aga enda näitel arvata, et näha oskavad neid vähesed. Minu suhe looduskividega tekkis oma maja ehituse käigus.

Kuna Vene aja lõpul polnud pangalaenu praktiliselt võimalik saada, ehitasin oma maja ise koos perega. See oli pikk ja raske protsess ning vastavalt ehituse edenemisele tuli hakata ka maja ümbrust organiseerima.

Eri kõrguste markeerimiseks tekkisid astangud, vaja oli ka praktilisi asju nagu väljas istumise kohta. Aiatööde käigus kogunenud kivid tuli samuti kuidagi ära paigutada.

Hakkasin astanguid markeerima sideaineta laotud paekividega, milleks sobivaid kive käisin otsimas naabruses olevate põldude servadest kivihunnikutest. Sealt leidsin ka esimesed looduse poolt huvitavaks disainitud maakivid.

Ilusamaid neist tassisin koju ning mõne aastaga tekkisid ümber maja kaunid ja huvitavad kivivormid. Kui algus aia kividega kaunistamisele oli juba tehtud, tuli appi ka juhus – ühe projekti raames jäi järve kaldale rajatud objektilt üle kivisaagimisest toodud jääke. Tegin neist perele uue postkasti. Praktilisel põhjusel – pidasin tüütuks käia pidevalt piilumas puidust kasti, kas leht on tulnud või mitte. Uuel kastil on avatud tagumine osa ja post on kaugeltki näha.

Aegamööda tekkis vajadus ka õues istumise koha järele, milleks sai järve kaldanõlva süvistatud, erinevate kividega viimistletud kamin ja iste. Põldudelt leidsin huvitavaid roosikujulisi kivistisi, millest tegin omapärase lillealuse.

Kuna abikaasa on aiandushuviline ning oli maja ümber rohkesti erinevaid lilli ja muid taimevorme istutanud, jäi meie majaümbrus silma kauni kodu konkursil vallas ja hiljem ka vabariigis, kus 2004. aastal nimetati meid maakonna parimaks.

Meie pere aiast ei leia erinevate lillepeenarde kõrval ühtegi asja lihtsalt ilu pärast, väikese erandiga – mõned üksikud, originaalsed ja ilusad maakivid.

Needki on pidevas liikumises, vanemad annavad ruumi uuematele ja huvitavamatele, samuti annan oma kive tihti  teiste aedadesse edasi.

Paekivi paelub

Kuna majaehituse käigus oli ka ise vaja kive ja kellut käes hoida, hakkasin tegema plaatimistöid ja looduskivi lisandus sellele iseenesest. Erinevate kivivormidega olen tõsisemalt tegelenud mõned aastad, nüüdseks pakub meie perefirma kohalikust rahvuskivist sise- ja aiakujunduselemente ka teistele.

Viimaste aastate jooksul olen kõik ümberkaudsed teed läbi sõitnud ning põlluservadel kivihunnikuid uurinud. Võin öelda, et meil vedeleb kõikjal väga ilusaid kive. Nende nägemist ja kasutamist takistab ühelt poolt laiskus ja teiselt poolt teadmatus.

Viimasel ajal on olukord muutumas ning koduaedades võib näha kivide väga erilaadset kasutust. Erinevat kirjandust on saada tohutult ning igas raamatus on kirjeldatud huvitavaid võimalusi ja variante.

Meie rahvuskivi – paekivi – on juba aastatuhandeid kasutatud ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina, aga siingi on senine kasutuspraktika üsna piiratud. Kasutatakse seda peamiselt müürides, mistõttu on levinud arusaam, et paekivi ongi lihtsalt halli värvi lahmakas müüris.

Kivitöötlejate kodulehtedelt võib lugeda, et tegemist on siiski valearusaamaga. Meie rahvuskivi on väga ilus ja seda leidub sadades erinevates variatsioonides kõikjal. Paekivi ilu selgub aga alles pärast oskuslikku töötlemist.

Mul oli hiljuti huvitav juhus. Tutvustan Porkuni paemuuseumi külastajatele ka kivitöötlemist ja tegin ühele grupile kohalikust kivist väikesed suveniirid. Need olid erinevate värvide ja struktuuriga paekillud siitsamast lähedalt.

Üks proua imetles tükk aega meeldima hakanud kivi, aga ütles siis, et ta ei saa seda võtta, kuna keegi ei usu, et see on paekivi.

Looduskividega sõbraks saamine ja nende kasutamine nõuab tegelikult rohkelt teadmisi ja oskusi. Minulgi on see aega võtnud mitmeid aastaid. Ega saa öelda, et asja väga hästi juba tunneksin. Küll aga võin oma kogemustele tuginedes teha mõned üldistused.

Kivi on alati õige

Looduskivide puhul pole võimalik mingite trendide jälgimine – igal inimesel on ilusast kivist oma ettekujutus ja see ongi väga hea. Kes hindab kivi huvitavat kuju, kes originaalset värvi, kes nende mõlema koosmõju.

Peaaegu igale looduskivile on võimalik leida otstarve ja koht, kus just selle kivi omapära ja ilu välja paistavad. Loomulikult on maakivi ja paekivi erinevate omaduste kasutamiseks vaja teada elementaarseid põhitõdesid, näiteks seda, et paekivi läheb mõne aastaga mustaks ja katmata kivi tuleb perioodiliselt hooldada.

Looduskivile õige koha ja otstarbe leidmiseks peab seda tundma, õigemini tunnetama. Peab nägema, kuhu kivi sobib ja mida just sellest kivist teha annab.

See tunnetus on mõnele inimesele sünniga kaasa antud, üldiselt aga tuleb kasuks, kui asja natuke õppida, kirjandust lugeda, kive käes hoida ja neist midagi ise teha üritada.

Pole õigeid või valesid vorme – kõik, mis meeldib, ongi õige. Oluline on järgida stiili või trendi, mis algab majast või loodusest selle ümber.

Enamasti võtab õigete kivide ja neile omakorda õigete kohtade leidmine aega ning nõuab tulemusega rahule jäämiseks proovimist, katsetamist ja kannatlikku meelt.

Raskeimaks on standardse väikekrundi sisustamine looduskividega, eriti siis, kui tähtajad peale pressivad ja kõik kiiresti valmima peab.

Vale on arusaam, et kui maastikukujundaja oma töö lõpetab, ongi kõik lõplikult paigas. Aed on igal juhul arenev ja muutuv kooslus, mille jaoks peab varuma aega ja kannatust.

Looduskividega oma aia kujundamisel tuleb teada, et kivid kaovad mõne aastaga kasvavate puude ja põõsaste varju, mistõttu tuleb neid ringi paigutada ja väljagi vahetada. Kivid ja aiataimed peavad omavahel sobima.

Aia eest hoolitsemine ei tohi orjuseks muutuda. Hea on juba varakult selgeks mõelda, millist aeda tahate. Kas soovite arenevat ja muutuvat kooslust, mida uute leidudega pidevalt täiendada või meeldib koduümbrus, mis jääb samasuguseks aastateks?

Kividega tegelemine pakub rahuldust ning on suureks väljakutseks eelkõige neile, kes soovivad midagi ise ja oma kätega teha. Meeldima hakanud kivile õige koha leidmine on esimene samm, mis võib teid viia imelisse kivimaailma.

Nagu minuga juhtus.