Miks Soomest ostetud kohv maitseb Eestis teistmoodi?
25. mai 2013, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud eestlased liiguvad tihti Soome vahet ja toovad sealt kaasa ka kohvi. Sageli aga tundub, et kaasatoodud pakk on kuidagi lahjavõitu ja hapukas ning ei maitse nii nagu teisel pool lahte.
Näiteks kohvikontsern Paulig pakub samu kohvimarke erinevate riikide turgudel erineva jahvatus- ja röstimisastmega. Paulig Coffee turundusjuhi Piret Madari sõnul on seesuguse tootmistegevuse esmane ja peamine põhjus erinevus vee kareduses ning kuna kohv koosneb ligi 98 protsendi ulatuses veest, siis on vee omadustel kohvi maitsele suur mõju.
Vee karedus
Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. «Eestis saadakse 85 protsenti joogiveest põhjaveest. Kuna elame paesel pinnasel, siis Eestis on maapõuest ammutatud joogivesi kare. Soomele on aga iseloomulik väga pehme vesi,» selgitas Madar. Nii ongi mitmed kohvisordid kohandatud eraldi konkreetse turu jaoks.
Teine oluline tegur, mis kohvi maitset mõjutab, on Madari sõnul valmistamismeetod ehk kuidas tarbijad kohvi valmistavad – kas filtermasinaga, presskannuga või hoopis tassis.
Näiteks soomlased eelistavad valmistada kohvi valdavalt filtermasinaga, eestlaste seas on aga populaarne teha kohvi kas presskannus, filtermasinas või otse tassis. Leedus valmistab tervelt 95 protsenti inimestest kohvi otse tassi – kohvipuru tassi ja kuum vesi peale.
Valmistamismeetodid
«Kuna erinevate valmistamismeetodite puhul erineb kohvi kokkupuuteaeg veega märkimisväärselt, peab parima lõpptulemuse saavutamiseks sellele kohandama ka turul müüdava kohvi jahvatus- ja röstimisastme,» tõdes Madari.
Kolmandana peab kogu arendusprotsessi juures silmas pidama ka tarbijate maitse-eelistusi – kellele sobib happelisem kohv ja puuviljamaitsed, kes aga soovivad tumedamaid röste ja jõulisemaid maitseid.
Näiteks Poola turul müüdavaid kohvisegusid iseloomustab Madari sõnul suur kohvisordi robusta osakaal, mis Skandinaavia ja Balti riikide tarbijatele üldiselt ei sobi. «Nii näiteks on Eesti ja Läti-Leedu turgudel saadaval erineva röstimisastmega Paulig President,» lisas ta.
«Kuigi see killustab mõnevõrra tootmisprotsessi, on selline otsus ajendatud eelkõige soovist pakkuda tarbijatele just nende maitsele ja harjumuspärasele valmistusviisile sobivat kohvi,» rääkis Madar.
Kohvisegude ja päritolumaa kohvide tarbimisel tuleks oma vee eripära, valmistusmeetodit ja maitse-eelistusi arvestades kohandada kasutatava kohvi kogust. Kui Soomes on soovituslik kogus üldjuhul 7 grammi (kaks teelusikatäit või üks kohvimõõdulusikas) tassi kohta, siis meie kareda vee puhul võiks see kogus olla 8-10 grammi.