Kümme protsenti müüjatest ei tea garantii tähendust
23. mai 2013, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseamet kontrollis selle aasta esimesel neljal kuul garantii ja pretensiooni esitamise kohta antavat teavet 317 müügikohas üle Eesti. Rikkumisi tuvastas amet ligi kümnel protsendil kontrollitud kauplustest.
Lisaks tootja või müüja antud müügigarantiile on tarbijal õigus esitada kahe aasta jooksul pretensioon, mis paneb kauplejale teatud kohustused. Paraku ei ole kõik müüjad nende kahe mõiste erinevusest teadlikud ning eksitavad väärinfo andmisega tarbijat, teatas tarbijakaitseamet.
Näiteks öeldi ühes kaupluses, et koerakostüümi kohta saab pretensiooni esitada 30 päeva jooksul. Teises kaupluses väitis müüja, et allahinnatud käekoti kohta hinnaga kümme eurot pretensiooni esitada ei saa. Kahel juhul ei olnud müüja pretensiooni esitamise õigusest üldse teadlik.
Võrreldes 2011. aasta kontrolliga on müüjate teadmised pretensioonist ja garantiist oluliselt kasvanud. Tookord oli rikkumisi 47 protsendil müügikohtadest. Möödunud aasta esimeses pooles oli rikkumisi 18 protsendil, 2012. aasta septembris aga kõigest ligi üheksal protsendil kontrollitud kauplustest.
Kõigi tänavu tuvastatud rikkumiste suhtes on tarbijakaitseamet alustanud menetlust.
Puudusega toote või teenuse puhul saab tarbija esitada ettevõttele pretensiooni kahe aasta jooksul alates ostetud toote või teenuse kättesaamisest. Inimesel on õigus sellisel juhul nõuda lepingutingimustele mittevastava või tootmisveaga asja parandamist või selle asendamist uuega. Kui parandamine või asendamine ei ole võimalik või ei õnnestu, on õigus raha tagasi nõuda.
Garantii on aga kaupleja või tootja lubadus pakkuda teatud aja jooksul soodsamaid tingimusi, kui näeb ette seadusest tulenev kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Näiteks võib kaupleja pakkuda tarbijale asendustoodet garantiiremondi ajaks.