Raamatud koosnevad peamiselt paberist ja papist, mille koostismaterjaliks olev tselluloos on tundlik niiskuse, liigse soojuse ja valguse, aga ka mikroorganismide suhtes.
Nippe, kuidas raamatute eluiga pikendada
23. mai 2013, 19:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raamatuid saab väliste tegurite eest kaitsta, nad vajavad regulaarset hoolitsust,» toonitas Eesti Rahvusraamatukogu konserveerimistalituse konservaator Urve Kolde, kes on raamatuid hooldanud ja korrastanud juba 23 aastat.
Kolde näitas rahvusraamatukogus toimunud õpitoas, kuidas koduraamatukogu eest osavalt hoolt kanda. Ta tõmbas väikesest raamaturiiulist välja heledate kaantega raamatu ja selgitas: «On hästi tüüpiline, et raamat tõmmatakse sõrmega välja raamatuselja ülaservast, kuid nii võib raamatu seljaosa rebestada. Et raamatut riiulilt ohutult võtta, tuleks lükata temast kahel pool olevad raamatud pisut tahapoole ja seejärel tõmmata köite selja keskosast. Kui riiul on liiga kitsas, siis pange näpp kaugemale, ülalõike peale, ja tõmmake raamat viltuselt välja.»
Oma reeglid on ka raamatute riiulisse panekul ja lugemisel. Raamatu tervisele ei ole sugugi hea, kui see avatuna tagurpidi lauale asetada, samuti peab kasutama korralikku paberist järjehoidjat, mitte metallklambreid.
«Raamatuid riiulisse paigutades tuleks arvestada, et need oleksid püstises asendis, muidu vajuvad veel ära,» nentis Kolde. Pooltäis raamaturiiulil võiks kasutada raamatutugesid, suureformaadilised raamatud peaks aga paigutama riiulisse horisontaalselt. Kui raamatuid on kodus palju ja ruumi piisavalt, siis võiks need kõik panna ühte, hämarasse tuppa.
Raamaturiiul peaks paiknema eemal küttekolletest ja olema varjatud otsese päikesevalguse eest – liiga soojas ja kuivas keskkonnas muutub paber rabedaks. Samas ei ole raamatutele hea ka liiga niiske ruum, kus võivad tekkida hallituskahjustused. Raamatute hoidmiseks ja säilitamiseks sobib hästi 16–20-kraadine temperatuur ja 30–50-protsendine õhuniiskus. Vältima peaks järske temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumisi, eriti vanemate raamatute puhul.
Tolm kahjustab raamatuid
Kuna paberit vanandavad protsessid toimuvad kiiremini mustas ja tolmunud raamatus, siis tasub paar korda aastas raamatud kapist välja tõsta ja neid õrnalt tolmuimeja või tolmuharjaga puhastada.
Konserveerimistalituse hooldustehnoloog Malle Eisen haaras kätte ühe vanema kunstialbumi ja rääkis lähemalt õigest puhastustehnikast. «Puhastamisel hoidke raamat suletuna, vältimaks tolmu sattumist lehtede vahele. Alustades ploki ülalõikest, pühkige raamatu esiserva poole. Seejärel liikuge mööda esiserva ülalt alla ja mööda alumist lõiget selja poolt esiserva poole. Viimasena pühkige tolm raamatu kaantelt,» demonstreeris Eisen.
Tolmu eemaldamiseks suletud raamatutelt võib kasutada väikese imemisvõimsusega, pintslikujulise otsikuga käsitolmuimejat, kuid ohutum on seda teha mikrokiududest või valgest marlist tolmulapiga. «Lagunenud köiteid tolmuimejaga puhastada ei tohi,» toonitas Eisen.
Sajandeid tagasi valmistati raamatud kaltsupaberist, mille vastupidavus vananemisele oli väga hea. Oluline pööre toimus aga 19. sajandil, kui tekkis vajadus suuremate paberikoguste järele ning kaltsupaberi asendas peamiselt puidutselluloosist saadud «moodne paber», mis sisaldas palju lisaaineid, näiteks ligniini, kampolit ja kloori. «Muutused tõid kaasa paberi halva kvaliteedi, mistõttu vähenes selle vastupidavus oluliselt,» mainis Eisen. Eestis kasutatava paberi kvaliteet muutus paremaks alles 1990. aastatest.
Hooldamise põhitõed
• Riiulid paiguta eemale küttekolletest.
• Väldi otsest päikesevalgust raamatutele.
• Raamatud paiguta riiulile vertikaalselt.
• Ära täida riiulit raamatutega liiga tihedalt.
• Kasuta poolikult täidetud raamaturiiulil raamatutugesid.
• Suureformaadilised raamatud paiguta riiulisse horisontaalselt ning mitte üle viie-kuue raamatu üksteise peale.
• Vanu ja väärtuslikke raamatuid (panustega nahkköited) hoia riiulis kaitsekarpides.
Kodused pisiparandused
• Niinimetatud hiirekõrvu võib siluda niiske vatitampooniga, vajadusel kuivatada kõige madalamale kuumusele reguleeritud triikrauaga läbi abipaberi.
• Rebendite kinnitamiseks võib kasutada spetsiaalseid parandusmaterjale Filmoplast R ja Filmoplast P.
• Ära kasuta tavalisi kleeplinte, nagu Scotch jms.
*Artikkel on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu konservaatori Urve Kolde korraldatud õpitoa põhjal.