Bush kirjutab memuaare ja mässab võsalõikuriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millega sisustab päevi Valgest Majast lahkunud pensionär George W. Bush, Ühendriikide 43. president?
Üheksateistaastane Dallase tudeng Patrick Bibb avastas veebruaris suure üllatusega, et tema mobiili kõneposti oli jätnud teate George W. Bush, Ühendriikide 43. president. 20. jaanuaril riigipea ameti Barack Obamale üle andnud ja kodusesse Dallasesse naasnud Bush tänas noormeest, kuna too oli müünud Bushide uutele naabritele plakateid sõnumiga «Tere tulemast koju, George ja Laura».
Ekspresidendi naabrid Dallase eksklusiivses Preston Hollow’ elamurajoonis riputasid 20-dollarilise tükihinnaga plakatid oma majade ette üles, ettevõtlik Bibb aga tasus teenitud rahaga oma õppemaksu ja annetas ülejäägi kohalikule algkoolile.
«Loodan, et sellest sõnumist piisab, et väljendada minu tänu,» öelnud Bush.
Natuke aega hiljem, kui Bibb istus raamatupidamisloengus, helises tema mobiil uuesti. Bibb võttis vastu – jälle Bush! Kuu aega varem maailma võimsaimat ametit pidanud mees hakkas noorukit taas plakatite valmistamise eest tänama. Mõne aja pärast pidi Bibb talle vahele segama: «Mul on tõesti kahju, härra president, aga mul on loeng pooleli.» Bush vastas: «Pole midagi, seal sa olema peadki.»
Sellise pajatusega algab ajakirja Newsweek hiljutises numbris artikkel pealkirjaga «George W. Bushi hauatagune elu», mis püüab leida vastust küsimusele, millega Bush viimastel kuudel tegelenud on.
Kui tema eelkäija Bill Clinton asus pärast Valgest Majast lahkumist aktiivselt mööda maailma reisima, et suure raha eest kõnesid pidada ja oma miljonitesse ulatuvaid advokaadiarveid maksta, siis Bush on end pigem avalikkuse tähelepanu eest ära peitnud. Ta pole andnud ühtegi intervjuud.
Põhjus, miks Bush meediaga suhelda ei tihka, peitub tõenäoliselt asjaolus, et ta on vägagi teadlik sellest, kuidas enamik rahvast temasse ja tema ametiaega suhtub. Bushi Valgest Majast lahkudes pidas ligi kolmveerand ameeriklastest tema tegevust ebaõnnestunuks ning seepärast ei tahagi ta väljuda oma mugavustsoonist.
Bushile ei meeldi vastuhakkajad ja kriitikud, ütles Newsweekile presidenditeadlane Bruce Buchanan. «Pole kunagi meeldinud. Ning praegu vajab ta seda hoolitsevat kookonit, milles viibib. Ta ei helista inimestele, kes teda ei toetanud. Ta helistab just inimestele, kes teda toetasid.»
Ekspresidendi n-ö radarilt haihtumist kinnitab ka tõik, et rahvusvahelisse meediasse on ainsate uudisnuppudena Bushi viimase nelja kuu tegemiste kohta jõudnud järgmised kolm teadet. Veebruaris külastas ta üht Dallase rauakauplust, mille omanik oli talle naljaviluks pakkunud tööd klientide tervitajana.
Märtsis ütles ta, et keeldub Obamat kritiseerimast, kuna too on tema vaikuse ära teeninud. Ning möödunud nädalal rääkis ta ühe New Mexico osariigi keskkooli lõpuaktusel, et on sunnitud oma šoti terjeri Barneyga jalutamas käies tema väljaheiteid üles korjama. «Ja seal ma olin, endine Ameerika Ühendriikide president, käes plastikaatkott,» kirjeldas Bush oma argipäeva. «Elu hakkab naasma normaalsusse.»
Kuid nagu kirjeldasid aprillis New York Times ja Washington Post, on Bushi päevad pensionipõlve alguses tegelikult pea sama pingelised kui Valges Majas viibides. Ametiaja lõpu eel avaldas Bush lootust, et saab nüüd Laurale hommikukohvi voodisse tuua ja kella üheksa ajal tööle jalutada. Sõprade sõnul pole ta aga suutnud tempot maha võtta.
Tööpäeviti ärkab Bush kella viie või poole kuu ajal, kirjutab paar tundi memuaare ning siirdub kella poole kaheksaks oma kontorisse. Seal töötab ta oma kõnekirjutaja, 27-aastase Christopher Micheli abiga memuaaride kallal. Mälestustes kirjeldab Bush 12 rasket otsust, mis ta oma elus ja Valges Majas vastu on pidanud võtma, alates alkoholist loobumisest ja lõpetades otsusest valida asepresidendiks Dick Cheney. Teos tööpealkirjaga «Decision Points» («Otsustavad hetked») ilmub tuleval aastal.
Bushi tööpäev lõpeb hilisel pärastlõunal, mil ta läheb jalgrattaga sõitma. Õhtud veedab ta lugedes või telekast golfi ja pesapalli vaadates. Kuna ei talle ega Laurale meeldi süüa teha, söövad nad peamiselt sõpradelt toodud küpsetisi või kohalikult turult ostetud valmistoite. Nädalavahetused veedab Bush oma Crawfordi rantšos, kus müttab 650 hektari suurusel krundil võsalõikuriga ja rajab uusi jalgrattateid.
Lisaks memuaaridele ja rattasõtkumisele hoiab Bush end aktiivsena 300 miljonit dollarit maksva omanimelise presidendikeskuse jaoks annetusi kogudes. Dallases Lõuna-Metodisti Ülikooli juurde rajatavas keskuses saab olema raamatukogu, muuseum ja mõttekoda.
2013. aasta alguseks valmivale keskusele loodetakse nurgakivi panna tuleva aasta novembris.
62-aastane Bush on öelnud, et loodab elus püsida veel 20 aastat ning ei taha seda raisata oma presidendiaja peale mõeldes.
Ekspresidendi jaoks pole töökirjeldust
Nagu ütleb Bill Clinton oma ligi tuhandeleheküljelises autobiograafilises tellises «Minu elu», pole Ühendriikide ekspresidendile töökirjeldust ette nähtud. Osa, nagu Lyndon Johnson või Ronald Reagan, lahkuvad aktiivsest poliitikuelust ja alustavad tänuga pensionäripõlve. Teised aga leiavad endis veel jõudu oma riiki aidata.
John Quincy Adams (ametis 1825–1829) valiti pärast presidendiaega parlamenti, kus juhtis võitlust orjanduse vastu. William Howard Taft (1909–1913) määrati ülemkohtu peakohtunikuks. Richard Nixon (1969–1974) hakkas välispoliitika eksperdiks ja kirjutas rahvusvaheliste suhete teemal mitmeid teoseid.
Aktiivseimaks ekspresidendiks peetakse aga Jimmy Carterit (1977–1981), kes oma rahuvahendaja töö eest 2002. aastal Nobeli rahupreemiaga pärjati. Ka Clinton (1993–2001) on üritanud Carterist snitti võtta.
Lisaks kõnepidamisele üle maailma on ta pärast Valgest Majast lahkumist kirjutanud kaks raamatut, asutanud omanimelise fondi võitlemaks muu hulgas vaesuse ja aidsi leviku vastu maailmas.
Elukoht Dallase prestiižses elamurajoonis
Bushi uus elukoht Dallases asub samas piirkonnas, kus ta elas seitse aastat enne 1995. aastal Texase kuberneriks saamist. Dallase põhjaosas asuva Preston Hollow’ rajooni elamute hinnad algavad mõnest miljonist ja lõpevad 20 miljoni dollariga. Varem tagasihoidlikumas majas elanud Bushide uue kodu väärtuseks hinnatakse «vaid» 2,4 miljonit dollarit.
1959. aastal valminud ühekorruselises majas on neli magamistuba ja sama palju vannitube. Umbtänava lõpus asuvat hoonet ümbritseb 16 hektarit eramaad ja forellijärv. Kõrvalmajas elab salateenistus. Residentsi sissepääsu juures viibivad alaliselt kaks politseiautot ja neli salateenistuse agenti, kes ümbruskonda binoklitega jälgivad.
Kui keegi tunneb huvi külastamise vastu, siis aadress on 10141 Daria Place, Dallas, TX 75229, USA.