Eestis on levinud usk, et muru kodumaja ümber päästab tüütust aiatööst, erinevalt peenardest, mis tahavad suvi läbi rohimist ja kastmist. Tarbija24 uuris asjatundjate käest, milline aed sobiks laisale inimesele, kes tahaks majaümbruse võimalikult väikse vaevaga korras hoida.
«Iga aed nõuab hoolt, olgu seal siis muru, köögiviljad või ilupuud-põõsad (püsikud),» on Räpina aianduskooli õpetaja Anu Torim veendunud. Ta selgitas, et kui kasvatada köögivilju näiteks terrassidel (aeda tehtud lavades või kastides) ning sinna on pandud umbrohuseemnetest vaba muld, siis ei ole väga palju tööd peale kastmise ja üksikute umbrohtude eemaldamise. Vanemates aedades, kus on pikalt kasvatatud köögivilja ja mullas leidub palju umbrohuseemneid, kulub kastmisele, väetamisele ja rohimisele rohkem aega ja vaeva. Aiandusõpetaja sõnul oleneb palju ka sellest, kuidas rohida. «Kas tõmmata ainult taime maapealne osa ära (siis tuleb rohida sagedamini) või eemaldada umbrohi võimalikult sügavalt,» tõdes Torim.
Tema kolleegi Reet Palusalu sõnul aga lavapeenar laiska aiapidajat ei päästa, kui seal on sama muld, mis mujal aias. «Päästab see, kui ostame kotiga kallist mulda, aga sedagi vaid kahe nädala jagu, kuni umbrohuseeme peale lendab. Varsti tuleb võilill ja lendab kalli mulla peale, ega tema sellest hooli,» rääkis Palusalu naerdes. Tuntud aiandusõpetaja sõnul peavad inimesed arvestama, et iga asi, mis aeda pannakse, tahab hoolt.
«Olen õpetatud agronoom ja tean, et ka kartul ei tule pühast vaimust, ka seda tuleb vähemalt neli korda suve jooksul läbi ajada, et ta ilus ja puhas oleks, sest ega keegi maja ümber maltsa kartulit taha,» sõnas aiandusõpetaja. Samas tõdes ta, et vaeva on kartuliga siiski vähem kui muruga, mida vähemalt suve alguses tuleb mitu korda nädalas niita. «Murukooslused on erinevad, aga inimestele kangastub silme ette ikka kõrrelistest-heintaimedest murupind ja selle hooldamine on päris vaevarikas,» rõhutas Palusalu.
Ta lisas, et kõrrelistest ja kaheidulehelistest liikidest koosnev kooslus on vähem vaeva nõudev, aga ka see ei tule niisama. «Iga muru, mis ei ole lihtsalt niidetud heinamaa, nõuab vaeva,» toonitas ta.
Püsikud päästavad
Aiapidajatel, kes tahavad vaeva vähendada, soovitas ta istuda aeda kõrgeid püsikuid, nagu päevaliiliad, pojengid ja floksid. Köögiviljadest katavad maad hästi kapsas ja pastinaak, aga ka neid tuleb alguses rohida. «Taimestus peab olema hästi tihe ja võimalikult mitmerindeline, siis ei ole umbrohul kasvu- ega arenguruumi,» soovitas Palusalu.
Selle peale loota, et multš ja peenravaip võiksid aedniku rohimise vaevast päästa, Palusalu sõnul loota ei maksa. Multš halvendab mulla õhustatust ja kui mullas õhku ei ole, siis pole taimejuurtel arenguvõimalused nii head kui mittemultšitud aladel. «Peenravaip avamaal on mujal mõeldud selleks, et kasvatada köögivilja, aga meil teevad haljastajad sinna lillepeenraid,» selgitas aiandusõpetaja. Ta lisas, et tegelikult ei päästa peenravaip lillepeenraid naadist ja teistest umbrohtudest, lihtsalt aiapidaja peab vahepeal oma kukrut kergendama.
«Aeda ei ole võimalik saada ilma vaevata ja neil, kes aiatööst midagi ei arva, on võimalik kortermajja kolida – seal ei pea midagi tegema – või siis võtta omale aednik, kes asjad korda teeb,» soovitas ta eriti laiskadele.
«Selline lahterdamine, et kas rohkem muru või rohkem peenraid on väga meelevaldne ning rohkem isikutes kinni,» arvas kolmas Räpina aianduskooli õpetaja Jaana Vaino. Tema hinnangul on naised üldjuhul kiiremad peenrarohijad, meesterahvastele aga meeldib muru niita. «Eelistada tasub seda, mis endale rõõmu pakub,» soovitas Vaino. Ka tema kinnitas, et päris hooldusvaba aeda pole olemas.
Metsik aed
«Inimene, kellel on maja ümber nn väliseluruum, võiks endale selgeks teha, millise tähendusega see tema enda jaoks on. Aiaruum tuleks kindlasti toimima panna, sest see annab elukvaliteedile kõvasti juurde,» rääkis Vaino.
Kui pole eriti soovi aiatöid teha, siis üheks variandiks võiks aiandusõpetaja arvates olla leppimine pisut rohkem nn metsikuma aiaga. Kasvatada võiks seal vabakujulisi puid ja põõsaid rühmadena ning looduslikuma moega lilli. «Kui sellises aias ei ole muru ülikvaliteetne ja ühtlaselt madal, siis see ongi asja võlu,» sõnas Vaino «Muide, lastele ja loomadele meeldivad sellised aiad väga,» lisas ta.
Vaino soovitas neile, kes reisivad palju või elavad mitmes linnas, rajada päris ilma muruta aed. Muru asemel oleks seal rohkem plaaditud ja sillutatud pindu, istutusalasid elujõuliste ilutaimedega, nii et sinna umbrohi eriti ei mahugi.
«Kui üldse aiatööd ei meeldi, võib palgata aedniku. Siiski soovitan õppida tegema aiatöid õiges järjekorras ja efektiivselt ning mitte mõtlema nendele kui tüütule kohustusele, vaid pigem kui teraapiale värskes õhus. Aed on koht, kus inimene saab avaldada oma loovust,» soovitas Vaino.