Eestlased ei julge uusi juustusorte proovida
31. mai 2013, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased, kes jäävad juustust rääkides konservatiivseks, ostavad enamasti harjumuspäraseid poolkõvasid nn võileivajuuste.
«Meie eestimaalased jääme juustust rääkides tavapäraselt väga konservatiivseks – hoidume pigem tagasi uute maitsete otsimisel kartuses, et äkki ei maitse,» ütles Teletorni restorani peakokk ja Eesti Peakokkade Ühenduse juhatuse liige Priit Toomits, kes kestvatel Juustupäevadel eripäraseid juuste tutvustab. «Ja siis, kui me ka oleme midagi uut leidnud, hoiame tagasi seda teiste jookide või toiduainetega sobitamisel,» lisas Toomits.
Maxima turundusdirektori Ty Lehtmäe sõnul kinnitavad seda ka müüginumbrid. «Eesti tarbijad ostavad kaheksal juhul kümnest kodumaist juustu ning kogu ostukorvist moodustavad ligi 70 protsenti nn võileivajuustud,» lausus Lehtmäe ja lisas: «Teisalt on olemas sedavõrd palju põnevaid juustusorte, mida saab kasutada erinevates salatites ja fondüüdes või ka küpsetada ja grillida.»
«Peaksime vaatama üha uuesti ja uuesti kuulsat Ratatouille multifilmi, kus peategelasest pisike rott Remy erinevaid maitseid kombineerib ning teisigi seda tegema julgustab,» märkis Toomits. «Kui soovime oma maitsemeelt avardada, vajame samasugust julgust ja pealehakkamist kombineerimisel,» tõdes kokk.
Eestis süüakse aastas inimese kohta 17 kilogrammi juustu. Soomes on võrreldav näitaja 21, Rootsis 19, Lätis 13 ja Leedus 15. Rohkem süüakse juustu Prantsusmaal ja Kreekas, vastavalt 26 ja 31 kilogrammi aastas.