Malta - müstiline, moodne ja mitmetahuline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna ootasin ja planeerisin oma Malta reisi üle viie aasta, hakkasin vahetult enne Tallinnast väljalendu veidi pelgama, et ehk olen oma ootused liiga kõrgele kruttinud, ja mis siis, kui kõik vajub kohale saabudes lörri kui kehvasti küpsenud kohr.
Ilmselt sellestsamast puhkusehirmust ja muidugi ka hilisest saabumisest põhjustatuna saingi oma esimese põntsu kohe kätte, kui hotelli registreerumine võttis noore vastuvõtutöötaja tõttu aega pea pool tundi.
Kuna aga selle kõrvale pakuti kellaajast hoolimata lonksuke tervitusjooki ühes naeratusega, muutusin ühtäkki malbeks ja unemeelaks. Hommikul ärgates paistis päike kõrgelt ja kuumalt, lastes särada Malta tõelisel palgel – vapustavad vaated, kerge briis kargelt kuumust peletamas, tuhandeid aastaid aja keerulise kulgemise lugu, mõru ja magusat ühekorraga pilgeni täis.
Ja see, mis saarelise pisiriigi restoranides taldrikule jõuab (värsked salatid, mereannid, liha), väärib omaette lugu ja reisi – Maltal halba toitu ja väikeseid koguseid ei eksisteeri.
«See koht läheks kohe pankrotti,» selgitab giid Vince Debono enesekindlalt. Nädala jooksul ei pidanud tema oma sõnu kordagi sööma, mina aga, seevastu, tundsin neljanda päeva pärastlõunaks, et ma lihtsalt ei jaksa enam süüa, kuigi tahaks veel ja veel – proovida, maitsta ja naudelda.
Asüülitaotlejate unistus
Eestiga üheskoos 2004. aastal euroliitu astunud Malta riik mahub 316 ruutkilomeetrile ja seal elab üle 415 000 inimese. Võrdluseks olgu öeldud, et näiteks Muhu saar on umbes 200 ruutkilomeetri suurune ja seal elab alla 2000 inimese.
Maltal viibides ei saa riigi väiksusest aga kuidagi sotti, sest saare suursugusus veidi isegi et lämmatab – kõik on niivõrd väärikas, veetlev ja silma pistva päikese käes vahel natuke nagu valuski vaadata. Teeb nagu kergelt kadedaks.
Maltal on linn linnas ja alev alevis kinni – piire tajumata võid hommikust süüa ühes linnas ja lõunaeinet nautida vastaskaldal teises linnas. Tallinnas või Pariisis tähendaks see ehk vaid linnaosa vahetamist. Maltal ollakse aga väikelinnade üle uhked ning «minu linna» ja «sinu linna» vahel võib olla suur mõtteline ookean või tuhandekilomeetrine äärekivi.
Tegelikult ei ole vahet, Malta on kui üks suur linnriik keset merd, kõrguvad paemüürid siin ja seal laineist vägisi lahti end kiskumas. Tegelikult vajub aga Malta iga aastaga mõne millimeetri jagu kreeni. On see pehme ja rahutu pinnas raskete müüride all, tuulte tugev tahe või vee võimas jõud, aga vajumismärke täheldatakse saareriigi idakaldal, muutes niigi väikese Malta ajapikku veelgi pisemaks.
Kui Eestist unistavad liiga paljud laia maailma rännata, siis Malta rahvaarvu vähenemise üle kurtma ei pea. 1970. aastate lõpust on saareriigi rahvaarv järjest suurenenud. Iive on positiivne, kuid samas mõjutab Maltat sisseränne kiviviske kaugusel asuvast Aafrikast.
Varjupaigataotleja hulk on puhkusesaarel ääretult suur – Liibüa ametivõimud on väitnud, et nende territooriumil elab umbkaudu 1,5 miljonit inimest, kellest paljudki vaatavad teravsilmil Lõuna-Euroopa suunas. Statistikast võib välja lugeda, et keskmiselt randub Maltal igal ööl umbes 30 illegaali.
Paraku käib unistusteootuses sisserändajatega alati kaasas ka oma kurbmäng, sest illegaalselt Vahemerd ületades jääb paljudel uppumissurma tõttu vaba Euroopa unistus siiski täide viimata.
Need, kes aga õnnelikult siiski Euroopa Liidu territooriumile astuvad, peavad Malta kohaliku immigratsiooni ja asüülitaotlejate ameti kontoriukse taga järjekorras seistes kannatust varuma. Närvilist õhkkonda aitavad rahustada valvesse suunatud politseinikud ja muidugi kuum päike, mis pika peale loiuks lajatab.
Suveterrasside küllus
Vaba ja ausa eurooplasena teen sellest kähmlusehõngulisest inimketist muidugi pilti ja jään mõtisklema, et küll on hea ja rahulik olla sündinud eurooplasena – tänan mõttes valitsust, verd ja higi valanud hõimlasi ja vanemaid, et nemadki õigel ajal ja õiges kohas sattusid olema, ja jätkan Malta tundmaõppimist.
Nädalase külaskäigu kestel jõuan kiigata kunagisse pealinna Mdinasse ehk Vaiksesse linna, siniseid vaateid pakkuvasse Sinisesse koopasse ning kaasaegsesse pealinna Vallettasse, mis kuulub ühtlasi ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Aga mu lemmikuks jäi siiski Vittoriosa ehk Birgu nime kandev rannikukülake, kus ringi uidates võib lausa füüsiliselt tunda võlu ja valu, mida saareriik Malta tervikuna läbi karmide olelusvõitluste ja rahumeelsete ülesehitamisperioodide on pidanud nägema ja kannatama, aga ka looma ja nautima.
Pole mõtet seda aja kulgemise lugu artiklis üksipulgi lahti harutama hakatagi, sest iseenda kogemused, igaühe erihuvid ja eri suunas arenenud maitsemeeled viivad kindla peale avastama Malta eripalgelisi, kuid alati väärikalt põnevaid paiku, mis on omamoodi eristuvad, kuid samas igaühe olemise ja tahtmise kiuste siiski tervikuks põimunud.
Kui Tallinnas tuleb suviseid, oma nime õigustavaid terrassikohvikuid tikutulega otsida ja iga kord paluda jumalat või vana kaubandusvaimu, et toit ikka sama hästi mekiks ja teenindaja sama toredasti naerataks, siis Maltal on hooaeg palju pikem ning seetõttu on vahemerehõnguseid terrassi- ja katusekohvikuid terve saar täis.
Restoran Blue Creek (www.bluecreekmalta.com) pakub silma rahustavat vaadet sinisele Vahemerele ja kõhtu paitavat, kalarikast köögikunsti. Chophouse (chophouse.com.mt) toob lauale saareriigi parima veiseliha. Don Berto terrassil (www.donberto.com) võid päikesepiste saada, sest lahesopis loksuvaid kaatreid vaadates jääd unistama aja peatumisest ja pikast puhkusest kaugel maal.
Peokeskusena end tõestanud Portomaso sadamakompleksis paiknev Zeri’s (www.zerisrestaurant.com) on aga suurepärane algus lustlikule ja kindlasti pikaks kujunevale peoööle.
Kuidas Maltale saab?
• Air Baltic alustas mais Riiast hooajalisi otselende Maltale kord nädalas pühapäeviti kuni oktoobri lõpuni, uuesti avatakse liin suvel 2014. Tallinnast välja lennates on Riias vaid tunniajane ümberistumine. (www.airbaltic.com)
• Malta riiklik lennufirma Air Malta toob ja viib saareriigi elanikke ja puhkajaid-külalisi läbi mitme Euroopa suurlinna, näiteks Amsterdamist, Berliinist, Frankfurdist, Londonist, Pariisist jm.
• Ryanair ühendab Malta ja Tallinna näiteks Oslo Rygges, Dublinis, Gironas (Barcelona), Londoni Stanstedis, Milano Bergamos ja Stockholmi Skavstas.
• Sitsiiliast Cataniast saab Maltale ka kiirlaevaga (www.virtuferries.com).
Allikad: lennufirmade kodulehed, autor