Lugeja küsib: mitme aasta möödudes võib hakata võlga suurte viivistega välja nõudma?
21. juuni 2013, 21:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võtsin 2008. aastal omale järelmaksuga arvuti ja hiljem tekkis tagasi maksmisega raskusi. Sellest on möödas kuskil viis aastat ja nüüd nõutakse läbi kohtutäituri suurt summat koos viivistega. Meiliaadress on neil olemas, nad oleksid võinud varem sissenõude teha, aga nad pole teinud. Nüüd, kui on üle viie aasta möödas, siis nõuavad järelmaksuraha tagasi. Kas see on loogiline, et varem ei nõuta ja kui viivised on suured, siis hakatakse sisse nõudma?» küsib lugeja.
Vastab vandeadvokaat Alo Pormeister advokaadibüroost Sirel & Partnerid.
Kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule ja seadusele. Kui olete lepingu allkirjastanud, siis eelduslikult olete teadlik ka lepingust tulenevatest rahalistest kohustustest ja ka võlausaldaja õigusest nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu. Aegumistähtaja jooksul esitatud viivisnõue ei ole üldjuhul hea usu põhimõttega vastuolus ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral saab võlausaldaja nõuda viivist. Juhul, kui nõutakse kohustuse täitmist kohtutäituri kaudu, siis peab olema olemas ka täitedokument, mida täitemenetluse käigus võlausaldaja avalduse alusel täidetakse.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.