Klient – kuningas või partner?

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poes teenindamine.
Poes teenindamine. Foto: SCANPIX

Rimi teeninduskoolitaja ja ühtlasi Rimi Pärnu kaupluse juhataja Sirje Kõlvarti sõnul peeti klienti kuningaks 1990ndatel aastatel, kui klienditeenindajaid koolitatigi sellises vaimus, et nad on madalamad kui muru.

«2000. aastal ja pärast seda hakati Eesti ühiskonnas ja ka mujal teenindaja ametit rohkem väärtustama. Tänapäeval räägitakse sellest, et teenindaja ja klient on võrdväärsed partnerid,» ütles Kõlvart, kelle teeninduskogemused ulatuvad aastasse 1984. Rimis on Kõlvart töötanud aastast 2001.

«Ka teenindajad ise leiavad, et klient ei ole keegi selline, kellele tuleb alt üles vaadata, pigem kehtib ikka võrdne partnerlussuhe,» lausus Kõlvart.

Koolitaja sõnul peab teenindaja siiski arvestama, et kliendiga ei ole mõistlik vaielda, kuid samas toonitas ta, et igal lool on kaks poolt ning alati on võimalik leida mõistlik kompromiss.

«Igasugused kaebused ja probleemid on harva kinni teenindaja isikus, pigem on need ikka seotud protsessi ja toodetega. Vaid mõnel korral on tulnud ette, et kliendile ei meeldi teenindaja suhtumine,» lisas Kõlvart. 

Rääkides muutustest teenindusmaailmas tõi Kõlvart välja, et kui 2002. aastal koolitati teenindajat «tere» ütlema, mispeale kliendid üllatusid ja küsisid teenindajalt «kas ma tunnen teid?», siis tänasel päeval on «tere» ütlemine elementaarne.

Ajas pole aga muutunud meeste vähesus teenindussektoris. «Palganumber on see, mis neid eemale peletab,» lausus Kõlvart. «Meil on küll läbi aegade väga toredaid meesteenindajaid olnud, kuid nad ei ole kaua püsinud – palk on kahjuks liiga väike,» tõdes Kõlvart.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles