Mida silmas pidada võrgulepingu lõpetamisel ja sõlmimisel
11. juuli 2013, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud elektriturul on võrgulepingud ja elektrilepingud eraldi ning lepingute sõlmimisel ja lõpetamisel ka rohkem aspekte, millele tähelepanu pöörata. Viimasel ajal sagenenud küsimuste valguses selgitab Elektrilevi andmehalduse juht Chris Keres, mida silmas pidada võrgulepingu lõpetamisel ja kuidas see mõjutab elektrilepingut.
«Levinuim olukord, kui klient võrgulepingu lõpetamise ja uue sõlmimisega kokku puutub, on elukoha vahetus. Kuid mõistagi võib tarbimiskohas omanik, üürnik või muu võrgulepingu sõlmija vahetuda ka teistel põhjustel,» kirjutab Keres Elektrilevi blogis.
Võrguleping lõpeb kas uue omanikuga lepingu sõlmimisel või 30 päeva jooksul. Siinkohal toonitab Keres, et võrguleping ei lõppe päevapealt. «Elektrituruseaduse järgi saab võrgulepingut lõpetada sellest vähemalt 30 päeva ette teatades ja selle perioodi eest võivad kliendile tulla ka võrguteenuse arved,» selgitab ta.
Leping lõpeb 30-st päevast varem, kui uus klient on samas tarbimiskohas lepingu sõlminud. Sellisel juhul on vana lepingu lõppemise kuupäevaks uue kliendi lepingu sõlmimise päev ning uue kliendi võrguleping hakkab kehtima järgmisest päevast.
Kui 30 päeva möödudes lõpetamise avaldusest pole samas tarbimiskohas uut võrgulepingut sõlmitud, lõpeb senine leping. Sellisel juhul sulgeb Elektrilevi tarbimiskohas ka voolu.
Klient saab juba lepingu lõpetamise soovist teatades märkida, kas võrgulepingut soovib «üle võtta» temale teadaolevalt uus klient või uut tarbijat ei tule ja leping tuleb lõpetada voolu sulgemisega. Viimasel juhul kooskõlastab Elektrilevi kliendiga kohaletulemise ja voolu sulgemise aja, võtab lõppnäidud ning lõpetab lepingu reeglina varem kui 30 päevaga.
Mugav e-teenindus
Kui tarbimiskohta on tulemas uus klient, siis võib võrgulepingu «ülemineku» protsessi algatada kas senine või uus tarbija. Senisel ja uuel kliendil on vaja ühiselt fikseerida arvesti näidud ning Elektrilevi neist teavitada. Kuidas seda teha?
«Mõlemad osapooled allkirjastavad ühise kokkuleppe näitude fikseerimiseks. Selle vorm on saadaval Elektrilevi e-teeninduses ja Eesti Energia teenindusbüroodes. Kui uus klient tuleb lepingut sõlmima ja esitab näitude kokkuleppe, käsitleme seda ka senise kliendi tahteavaldusena lepingu lõpetamiseks ning eraldi lõpetamise avaldust meile esitada ei ole vaja,» valgustab Keres.
Üleminekunäitusid saab kooskõlastada ka Elektrilevi e-teeninduse kaudu ning selle protsessi võib algatada kas senine klient võrgulepingu lõpetamise menüüvalikust või uus klient võrgulepingu sõlmimise valiku alt.
Lepingut lõpetades või sõlmides saab näitude kooskõlastamiseks e-teeninduses märkida vastavalt senise või uue kliendi e-posti aadressi. Seejärel läheb teisele osapoolele automaatselt e-kiri ning ta saab omakorda e-teeninduse kaudu näidud kinnitada või vaidlustada. Kui näidud on mõlema osapoole poolt kinnitatud ja uue lepingu sõlmimiseks vajalik info esitatud, saame vastavalt vana lepingu lõpetada ja uue järgmisest päevast jõustada.
Enamikel juhtudel toimub võrgulepingu üleminek kokkuleppes toodud näitudega. Tuleb aga arvestada, et kui üks klientidest on vahepeal teatanud uued näidud või Elektrilevi on fikseerinud tarbimiskohas kontrollnäidu, siis toimub üleminek uute fikseeritud näitude alusel.
«Kui uut klienti tarbimiskohta ei tule, tuleb võrgulepingu lõpetamiseks esitada lõpetamise avaldus. Seda saab teha kas Elektrilevi e-teeninduses või büroos saadaoleva blanketi abil, vabas vormis või e-teeninduse kaudu. Lepingu lõpetamise soovist võib senine omanik teatada ka juhul, kui ta kahtleb uue kliendi piisavalt kiires asjaajamises. Lepingu lõpetamise sooviavaldusest hakkab jooksma 30-päevane periood, mil kehtib senise kliendi leping juhul, kui uut klienti sel ajal lepingut sõlmima ei tule,» selgitab Keres.
«Näitude kauglugemise korral pole mõistagi lepingu lõppemisel näitude fikseerimist vaja. Tunnipõhise kauglugemise korral toimub võrgulepingu üleminek uuele kliendile ja tarbitud koguste fikseerimine automaatselt kokkulepitud kuupäeval südaööl,» lisab ta Elektrilevi blogis.
Kui võrguleping lõpeb
Võrgulepingu lõpetamine toob automaatselt kaasa selles tarbimiskohas elektrimüüjaga sõlmitud elektrilepingu lõppemise. Uuel kliendil tuleb sõlmida uus elektrileping uue vabalt valitud elektrimüüjaga.
Et elektrileping hakkaks kehtima koos võrgulepinguga, tuleb uuel tarbijal sõlmida elektrileping enne võrgulepingu jõustumise kuupäeva. Seega, kui uus tarbija sõlmib võrgulepingu täna ja see jõustub alates homsest, siis tuleb selleks, et ka elektrileping hakkaks kehtima homsest, sõlmida elektrileping veel täna.
Kokkuvõttes tuleks võrgulepingu «ülevõtmisel» nii võrgu- kui ka elektrilepingu sõlmimine teha samal päeval, kui on soov, et need koos kehtima hakkaksid. Sellised ajaraamid tulenevad elektrituruseadusest seetõttu, et avatud turul oleks tagatud õigeaegne andmevahetus tarbijate, võrguettevõtjate ja müüjate vahel.
Kui uus klient ei sõlmi elektrilepingut võrgulepingu jõustumise ajaks, siis jääb ta üldteenusele. Seejärel on tal võimalik elektrimüüjat valida ja elektrilepingut sõlmida üldistel elektrimüüja vahetamise alustel ehk 21 päeva enne kalendrikuu vahetumist. Ehk näiteks kui kliendi võrguleping jõustub 15.juulil ja klient ei ole enne seda elektrilepingut sõlminud, siis saab ta elektrit enda valitud müüjalt osta kõige varem 1.septembrist.