Loomaaia territoorium võib muutuda suitsuvabaks alaks
20. juuli 2013, 21:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna suitsetamine Tallinna loomaaia territooriumil on probleem, siis selle juhi Mati Kaalu sõnul kaalutakse suitsetamise keelustamist.
«Meie soovunelm oleks muuta loomaaia territoorium suitsuvabaks tsooniks. Eelkõige oleme aga komistanud selle taha, et meie arvates pole mõtet kuulutada välja reegleid, mille täitmist me kontrollida ei suuda,» ütles Kaal.
Loomaaed on 88,5789 hektarit suur ning loomaaia turvatöötajad jõuavad korraga vaevu toime tulla suuremate probleemidega. «Suitsetamise keelamise küsimus kerkib meil iga hooaja alguses ikka ja jälle päevakorda, aga seni pole me tihanud midagi ette võtta. Oleme küll tähistanud loomaaia territooriumil mõned kohad, kus oleks mõistlikum suitsetada, kuid ikka saame tagasisidet, et nendest paikadest eriti ei hoolita ja suitsetatakse, kus juhtub,» rääkis Kaal.
«Meie kohalikud inimesed pole kahjuks nii seadusekuulekad, et kui on keelatud, siis ei suitseta ja punkt. Ollakse Vene ajast saadik harjunud lähenemisega, et kui on keelatud, aga kui väga tahad, siis võib kuidagi ikka,» nentis Kaal, kes ise enam kui 40 aastat tagasi suitsetamise maha jätnuna teab, et tegelikult on loomaia territooriumi muutumine suitsuvabaks alaks võimalik.
«Usun, et me saame selle suitsetamise probleemiga lõpuks ikka hakkama. Järgmisel aastal saab loomaaed 75 aastat vanaks ning juubelihooajal oleks ehk päris paslik tõsiselt asjaga algust teha,» sõnas Kaal.
Suitsetamine iseenesest loomi väga ei häiri, kuna nad on külastajatest kaugemal ja seetõttu vähem mõjutatud. «Kuigi aeg-ajalt mõni siiski oma rahulolematuse märgiks nii-öelda nina kirtsutab. Enim häirib see kindlasti väikeseid lapsi, kes on samas külastajate piirde äärses tsoonis ja kellel pole mühakate suitsetajate eest mingit pääsu,» tõdes loomaaia direktor.
Suvisel ajal, kui loomaaias käib oma paar-kolm tuhat inimest päevas, tuleb turvatöötajatel suuremate probleemidega toime tulla. Ikka on neid, kes kipuvad end ohtu seades barjääridest üle ronima või mõnel muul moel loomi häirima. Lapsed kipuvad neid lohakile jätvatel vanematel kaotsi minema. Massiliselt unustatakse ja kaotatakse telefone, kaameraid ja muid asju, iseäranis palju rõivaid. Sekka laamendavaid teismelisi ja taskuvargaid.