Lehemüük ja talupidajad päästavad laste töösuve
11. juuni 2009, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suveks tööd otsivatel lastel ja noortel on tänavu valikuid vähem kui eelnevatel aastatel, kuid lehemüük ja hooajatööd taludes pakuvad hakkajamatele võimalust ka kasvava tööpuuduse taustal siiski taskuraha teenida.
Alates kevadest on näiteks tööportaali CV Keskus foorumi vahendusel suvist tööd otsinud mõnikümmend 14-18-aastast noort, kes rõhutavad end kirjeldades kohusetundlikkust. Lisaks on oma tugevustena mainitud keelte- ja arvutioskust, füüsilist jõudu, kiiret õppimisvõimet ja varasemaid töökogemusi.
Kui osas tööotsimiskuulutustes seisab soov «head» palka saada, siis teised on nõus töötama ka miinimumtasu eest. Suuri nõudmisi esitada ei saa, sest ettevõtteid, mis suveks alaealisi palkama nõustuvad, jääb üha vähemaks ja vabad kohad kaovad kiirelt.
Paljud lehelapsed ei pea vastu
Näiteks McDonald’si restoranides, mille töötajatest ligi 13 protsenti on alla 18-aastased, võeti suvine lisatööjõud ametisse juba paari kuu eest. McDonald’s Eesti ASi ülema Tomasz Nawrocki sõnul jääb niimoodi aega uute töötajate väljakoolitamiseks.
Soovijatele pakub koolituse saamise võimalust ka Eesti Ekspress, mis võtab tööle tänavatel ajalehti müütavaid lehelapsi. Ekspressi levikonsultandi Marko Välinurme sõnul sai mullu lehemüüjana tööd 80 last ja seda arvu pole kavas vähendada. «Meie võtame kõik soovijad vastu,» lubas ta.
Laste teenistus varieerub Välinurme sõnul suuresti, kuid eelmisel aastal oli see keskmiselt viis krooni iga müüdud lehe eest. Kui tublimad lapsed müüvad parimatel päevadel sada lehte, siis päris palju on neidki, kes pärast esimest korda loobuvad ja enam tagasi ei tule, möönis Välinurm.
Lehelapsi otsib taas ka Õhtuleht, kuid mitu last ja millise palga eest tänavu rakendust leiab, ei soostunud väljaande turundusdirektor Liivi Ermas täpsustama.
Talunikud suhtuvad alaealistesse erinevalt
Lootust tööd leida on ka talunike juures, kelle saak kriisiajale vaatamata põllule jääda ei saa. Tartumaal Marjamaa talu pidav Tõnu Oks kinnitas, et lastele ja noortele jätkub maasikate korjajana tööd ka sel suvel ning huvilisi on tänavu väga palju. Mullu käis talust suve jooksul läbi umbes pool tuhat hooajatöölist, kellest ligi 250 olid alaealised.
Oksa kinnitusel pole tal noorte suhtes eelarvamusi, sest vanus pole töö kvaliteedi peamine mõjutaja. «Mõni teeb 14-aastaselt juba väga kõvasti tööd, teine ei tee kahekümne neljaseltki midagi,» märkis talupidaja. «Iga ei ole üldse põhinäitaja.»
Maasikakorjajate tänavust teenistust ei soostunud Oks veel ennustama, kuid ütles, et mullu teeniti marjapõllul 5-6 tundi kestnud tööpäevade eest keskmiselt 250 krooni.
Jõgevamaal asuva Laiakase talu hernepõldudel leiab sel suvel rakendust kaks vahetust Tallinna õpilasmalevlasi, kuid rohkem koolilapsi noorperemees Kaius Kool seekord tööle ei võta. «Minu kui väiketaluniku jaoks on see liiga suur risk, kuna kliendid peavad oma koguse kätte saama. Kuidas ma ütlen näiteks Stockmanni kaubamajale, et teie kogust ei korjatud ära?» selgitas Kool noorte palkamisega kaasnevat riski.
Taluniku sõnul on juba malevanoortegagi muret küll. «Malevaga ma proovin, mis sest, et mõned tuttavad talunikud pole enam nõus malevat võtma. Teatud osa lihtsalt ei tee tööd ja vaatab need kuus tundi niisama ringi,» märkis Kool.
Alaealiste töötajate vastutustundetu käitumisega on kokku puutunud ka kaubanduskeskuste juures marju ja muid vilju müüv Conesco Eesti OÜ, mis palkab sellest aastast alates ainult täiskasvanuid. Firma personalijuht Aigi Leppik põhjendas otsust sellega, et noored töötajad on ettevõtet sageli alt vedanud.
«Varasematel aastatel on välja tulnud see, et alaealised ei taha hästi tööl püsida ja vastutustundega on natuke probleeme – ühel hommikul lihtsalt ei olda leti taga ja telefon ei vasta,» kirjeldas Leppik.
Ühtki tööd ära ei põlata
Tallinna noorte infokeskuse töötaja Evelin Männiste sõnul pöördutakse tööotsimisega seotud küsimustes nende poole keskmiselt kümnel korral nädalas. Sel aastal on noortele pakutavaid töökohti tema sõnul eriti napilt – kevade poole otsiti reisipakettide müüjaid, meenemüntide vermijaid, flaierite jagajaid ja reisisaatjaid ning aktiivset noort, kes oleks nõus Juku mänguasjakeskuse maskoti kostüümi selga tõmbama ja lastega mängima.
«Noored ise ei tule väga kindlate soovidega, tihtipeale on tahtmine lihtsalt tööd teha ja taskuraha teenida. Aga tundub, et ollakse tahtmist täis ja ühtegi tööd ära ei põlata,» ütles Männiste.
Noortel, kel sel suvel tööle saada ei õnnestu, soovitas Männiste mõelda töömaleva või vabatahtliku töö peale, sest kasulikke kogemusi annavad tema hinnangul needki.