Maksuarmu annab kohalik võim
12. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis vastu erandliku seaduse, mis annab valla- ja linnavalitsustele õiguse inimestele nende kodualune pind maamaksust vabastada.
Idee vabastada maja- ja korteriomanik maamaksust tõusis päevakorda ülemöödunud aastal, kui Tallinna linnavalitsus otsustas maksu tõsta. Maamaksuteatiste summad kasvasid siis mitme tuhande krooni suuruseks.
Tallinnas Nõmmel ja Pirital on üsna tavaline maksta krundi eest 5000–6000 krooni aastas, samuti võib väiksemas kortermajas küündida maamaks aastas paari tuhande kroonini.
IRLi, Reformierakonna ja sotside häältega võttis riigikogu kolmapäeval vastu seaduse, mis lubab anda linnas kuni 3000-ruutmeetrisele ja vallas kuni 10 000-ruutmeetrisele krundile täieliku maamaksuvabastuse. Seda tingimusel, et inimene on vastavale kinnistule sisse kirjutatud rahvastikuregistris. Samuti ei tohi saada maja või korteriga üüritulu.
Asjal on siiski veel üks konks – maksuvabastus ei laiene automaatselt, selle peab otsustama kohalik omavalitsus. Maksutulu aga napib praegu igal pool.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei leidnud eile võimalust teemat Postimehele kommenteerida. Tartu linnapea Urmas Kruuse pidas aga maksuvabastuse andmist vähetõenäoliseks.
«Tartu olukord erineb Tallinnast, kus on meeletult kõrge maamaks. Meil ei ole karistusmaks, maamaks on suhteliselt väike, pensionärid ja represseeritud saavad vabastuse teatud määra osas,» lausus Kruuse.
Kruuse lisas, et kohalike omavalitsuste tulu on viimastel kuudel vähenenud. Tulumaksumäär on väiksem kui enne, tulumaksu tuleb vähem tööpuuduse pärast, samuti on kadunud toetused riigieelarvest.
Kruuse möönis aga, et kodualuse maa maksuvabastus võib kujuneda eelseisvatel kohalikel valimistel poliitilise võitluse objektiks. Ka inimeste suhtumine maamaksu on erinev. Läänemaal elav Haapsalu kutsehariduskeskuse õppedirektor Marju Heldema arvas, et maamaks on õige asi.
«Kui omad midagi, siis tuleb selle eest maksta,» ütles Heldema. «Minu kidura talu maamaks on nii tilluke, et kui see täidab valla kassat ja elu läheb sellest paremaks, siis olen nõus maksma.»
Tallinna ettevõtja, Nõmme elaniku Alo Ergma arvates tuleks aga kodumaja maamaks kindlasti kaotada.
«Minu isiklikust seisukohast on see hea mõte – miks peaks inimene oma kodu eest maksma hämarat maksu, oleks see veel sümboolne, aga maamaks on ikka arvestatava suurusega,» ütles Ergma.
«Lumelükkamise koha pealt see talv nägime, et ei jaksatud midagi lükata, endal tuli palju labidatööd teha. Mina ei ole tunnetanud, et maamaksu tõstmine oleks midagi paremaks teinud,» jätkas ta.
Rahandusministeeriumi arvestuste järgi kaotaks Tallinna linnavalitsus majaomanikele täieliku maksuvabastust andes 105 miljonit krooni maksutulu aastas. Mujal Eestis oleks kaotus viis miljonit krooni.
Maamaksuvabastus
• Linnas saab vabastuse kuni 3000 m2, maa-asulas kuni 10 000 m2 suuruselt krundilt.
• Maatükk peab olema maksumaksja elukoht rahvastikuregistris.
• Maalt ei tohi saada rendi- või üüritulu.
• Õigus anda maksuvabastus on kohalikul omavalitsusel.
• Õigus taotleda maksuvabastust on nii maja- kui ka korteriomanikul.
Allikas: riigikogu