Pensionär Viktor Einer pani kevadel Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) aja vasoloogi juurde. Juuli keskel arsti juurde pääseda lootnud mees suunati aga edasi teise arsti juurde, mistõttu kardab mees, et kui ta kord septembri keskel õige arsti juurde saab, ei tarvitse ta enam omal jalal kõndida.
«Kevadel, kui probleemid algasid, käisin veel karguta, kuid nüüd enam ilma ei saa. See, kas edaspidi käin kahe karguga või üldse ei käi, selgub septembris,» ohkas Einer.
Probleemid põlvega tekkisid mehel märtsikuus. Tal olid kestvad krambivalud sääremarjas, mistõttu pöördus ta Mustamäe polikliinikusse perearsti poole. Perearst kirjutas saatelehe vasoloogi juurde, märkides pöördele, kuhu võiks aja kinni panemiseks helistada. «Helistasin kodu läheduses asuvasse PERHi. Palusin end vasaloogi juurde kirja panna, kuid registratuurist öeldi, et neil vasoloogi ei ole. Kirjeldasin, mis mul viga on, misjärel suunati mind üldkirurgi juurde. Usaldasin neid,» rääkis Einer.
Kui ta aga juulis arsti juurde läks, ei õnnestunudki Eineril õige arsti juurde saada. «Maksin kenasti visiiditasu ära, ootasin ukse taga ja siis tuli mu juurde üks proua, kelle sõnul oli juhtunud eksitus. Olin sattunud vale arsti juurde ja see pidavat sel päeval juba teine selline juhtum olema,» rääkis Einer, kes määrati seejärel veresoonte üldkirurgi juurde, kuid seda alles 12. septembriks. Visiiditasu maksti Einerile tagasi. «Jälle hakkab see ootamise aeg pihta... Loodan, et vähemalt seekord saan õige arsti juurde,» lausus Einer.
«Kui mulle pakutakse asendust, siis ma ju ei tea, kas see on sama asendus. Ma ei ole selle ala spetsialist, olen lihtsalt haige ja mind teeb kurvaks, et perearstidel erialaarstidega omavahelist sidet pole. Peab kahjuks ise helistama ja uurima,» rääkis Einer.
Esimene aeg
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill selgitas, et vastavalt Põhja-Eesti regionaalhaigla töökorraldusele registreeritakse selliste kaebustega patsiendid kas üldkirurgi või veresoonte kirurgi vastuvõtule.
Regionaalhaiglas tegelevad üldkirurgid veenilaiendite, pindmiste ja süvaveenide põletike, kapillaaride haiguste, veenihaavanditega. Veresoonte kirurgi vastuvõtule registreeritakse arterite patoloogiaga haiged (v.a. aju arterite haigused), sealhulgas alajäsemete ateroskleroos, kõhuaordi aneurüsm, arterite trombembooliad, unearterite stenoos ja oklusioon.
«Patsient pöördus meie registratuuri telefonitsi, et broneerida eriarstile vastuvõtuaeg. Patsiendil oli saatekiri vasoloogi vastuvõtule ning lähtuvalt haigla sisemisest töökorraldusest täpsustas registratuur üle, millised on patsiendi probleemid. Kui patsient ütles, et tal on probleemid veenidega, siis registreeritigi ta üldkirurgi vastuvõtule. Telefoni teel ei saa haigla kahjuks täpsustada, kuidas ja mis diagnoosi on perearst saatekirjale kirjutanud,» selgitas Lill.
Kommunikatsioonijuhi kinnitusel võttis üldkirurg siiski patsiendi vastu ja tuvastas, et patsiendil on kaebuseks valu sääremarjas, mis avaldub saja meetri kõndimisel. «Selline valu viitab selgelt arteriaalsele puudulikkusele jalgades, kuid kuna arteriaalsest puudulikkusest tingitud haigused vajavad kindlasti veresoonte kirurgi konsultatsiooni ja reeglina ka sekkumist, siis anti patsiendile esimene veresoonte kirurgi vastuvõtu aeg,» kinnitas Lill.
Kahetsusväärne juhtum
Seega käis patsient 11. juulil üldkirurgi vastuvõtul, kes lähtuvalt diagnoosist suunas ta veresoonte kirurgi juurde. Esimene vaba aeg oli 12. septembril.
«Soovitus on, et kui näiteks telefoni teel broneeritakse arsti vastuvõtule, siis öelda registratuurile konkreetne diagnoos, mis on kirjas saatekirjal,» nentis Lill, kuid lisas, et praegust olukorda on keeruline kommenteerida, kuna täpselt pole teada, mis saatekirjal seisis.
Lille sõnul saadavad perearstid väga tihti patsiendid vasoloogi juurde, kuid neid on tema sõnul Eestis vaid üks, kes tegutseb Lääne-Tallinna keskhaiglas. «Muidugi on kahetsusväärne, et selline olukord tekkis, kuid siin ei ole kellelgi süüd, samuti on raske öelda, kuidas sellist olukorda ära oleks võinud hoida,» lisas Lill.
Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik sõnas, et kui perearst on pannud diagnoosi ja patsient vajab kas uuringuks või raviks eriarstiabi, siis perearsti vastutus ja võimalused midagi mõjutada lõppevad korrektse saatekirja andmisega patsiendile. «Arst suhtlebki arstiga läbi saatekirjal oleva info,» ütles Talvik, kelle sõnul on tegemist on kahetsusväärse looga, kus patsient satub meditsiiniasutuses pallitamise ohvriks.
«Hapuks läinud» tervishoid
«Patsient teadis, et tal on probleem veenidega. Milleks siis üldse see saatekiri, kui haigla ise otsustab patsiendi sõnade järgi, kuhu aeg panna? Oletan, et perearst kirjutas patsiendi probleemi saatekirjal lahti,» kommenteeris Talvik, kelle sõnul ei ole probleem üldse arstides, kes kõik kabinettides palehigis oma tööd teevad, vaid riigipoolses korraldamatuses. «Allakäik tuleb rahanappusest,» tõdes Talvik.
«Iga haigla on nagu riik riigis – see kõik on omavahel logistiliselt ja patsiendile loogiliselt seostamata. Eestis on tervishoid «hapuks läinud», kuna pole mingit riiklikku strateegiat, kuidas patsient peaks abi saama, kui tal juba on saatekiri,» rääkis Talvik.
Perearstid pakkusid juba ammu välja omapoolse lahenduse – eelselekteerimisega saatekiri läbi E-tervise, mida on perearstid vabast ajast ühiskondliku töö korras aastaid surunud. «Seda projekti ei suuda riik juurutada ning kannataja on kahjuks patsient oma murega,» ütles Talvik.
Ettepanek tähendab, et ainus viis patsienti saata eriarstile on eelselekteerimisega digitaalne saatekiri, mis on nõuetekohaselt vormistatud, mille järgi haiglas hinnatakse iga päev, kas konkreetne probleem üldse vajab seda eriarsti ja kui kiiresti vajab arstile pääsemist.
«Haigla annab ise patsiendile aja, helistab talle tagasi ja samuti annab läbi e-tervise perearstile infot, kas on juhtum n-ö lahendada võetud või on ehk vaja teha mõni lisaanalüüs. Kui haige ei vajagi eriarsti konsultatsiooni, annabki haigla patsiendile info, et perearst on patsiendiga kõik õigesti teinud,» selgitas Talvik.