Kloogaranna elanik: festivali külastajad roojasid süüdimatult minu koduhoovi

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt tehtud ajal, kui koristusfirma oma koristustööd Kloogaranna festivali alal oli lõpetanud.
Pilt tehtud ajal, kui koristusfirma oma koristustööd Kloogaranna festivali alal oli lõpetanud. Foto: Berit Sal-Saller

Kloogaranna elanik Reio Soosaar on sügavalt pettunud Kloogaranna festivali külastajates, kes tema hoovis keha kergendamas käisid ja ka korraldajates, kes ei suutnud festivali alal külastajatele selleks tarbeks piisavalt kohti luua.

«Kloogaranna festivali järel jäi maha palju prügi, kuid see on nähtav probleem, mille puhul piisab sellest, kui korraldaja palkab järgmiseks hommikuks väikese koristussalga. Tahan aga tähelepanu juhtida hoopis ebameeldivamale asjaolule, mis iseenesest on palju häirivam fakt kui maas laiutav prügi,» rääkis Soosaar, kes elab festivali territooriumist saja meetri kaugusel.

«Meie perel tuli tegeleda kogu päeva (laupäev – toim.) jooksul umbes 70 inimesega, kes meie hoovis keha kergendamas käisid. Palju neid inimesi veel öötundidel käis, on raske öelda. Arvan, et selle arvu võib julgelt kahega korrutada!» lausus Soosaar, kes pidi hoovile tulijaid pidevalt korrale kutsuma.

«Lihtsalt ahastus tuleb peale, kui pean kogu päeva vältel oma hoovist välja ajama hordide kaupa «kehakergendust» otsivaid inimesi ning jagama selgitusi oma alaealistele lastele, miks võõrad onud ja tädid meie koduõuel seda ja toda häda tegemas käivad,» kurtis mees. Ta lisas, et kui ikka häda peale tuleb, siis unustab Eesti inimene igasuguse sündsusetunde ning pole vahet, kus püksid maha lükatakse, küsimata endalt, kuidas peaks suhtuma kohalik elanik avalikku roojamisse oma koduõuel.

Lintidega piiratud koduhoov

Soosaare sõnul kehitab festivali korraldaja poolt heakorda tagama palgatud meeskond vaid õlgu, kui nende silme all inimesed kohalike koduhoovi trügivad. «Olgu siinkohal öeldud, et minu ja paljude teiste kohalike koduhoov sai piiratud täiendavalt lintidega, näitamaks pidulistele, kust algab koduhoov ja kus lõpeb piduplats,» märkis Soosaar, kes pani festivalikülastajatele südamele, et isiklik ihuhäda ei ole kohaliku elaniku probleem, vaid korraldaja valearvestus ja seda juba teist aastat järjest.

«Seega tuleks oma pahameel välja elada korraldajate, mitte aga kohalike elanike peale, kes keelavad oma koduhoovis roojamise,» nentis Soosaar ja lisas, et kohalikel elanikel ei jää ilmselt muud üle, kui ühiste jõududega taotleda säärase suveürituse keelustamist Kloogarannas.

Soosaar pole veel jõudnud teiste elanikega sel teemal vestelda, samas on aga temani jõudnud lähinaabrite rahulolematus eelmisel aastal toimunud üritusega. Möödunud aastal sai kirjutatud ka kirjalik pretensioon vallale, mis lubati korraldajale edasi saata, kuid Soosaare sõnul sellele ei reageeritud.

Käesoleva aasta ürituse kohta pole ta veel jõudnud vallale ega korraldajale kirjutada, kuid kaalub seda kindlasti, kaasates ka Kloogaranna seltsi kuuluvad inimesed.

«Alles see oli, kui kogu Eesti rahvas üheskoos käest kinni ja ühtsustunnet ülistades laulukaare all Eesti vabaks laulis. Paraku on nii, et kui kaob ühtsustunne, kaob ka kultuur ja austus kaasmaalaste suhtes. Endiselt kehtib ütlus, et kultuur algab peldikust!» tõdes Soosaar.

Kloogaranna festivali korraldaja Berit Sal-Saller ütles, et festival ei toimunud kellegi koduhoovis ning festivali alal oli WCsid poole rohkem kui eelmisel aastal. «Suurüritustel on kahjuks tavapärane, et tekib WC järjekordi, see on vältimatu. Vajalikes kohtades väljaspool festivali ala tõmbas turvafirma korraldaja ettepanekul lindid ette, et inimesed ei satuks kogemata kellegi koduhoovi. Kahjuks ei ole see meie võimuses, kui mõni isik ei suuda viisakalt käituda,» rääkis Sal-Saller.

Soosaar nentis aga, et vähemalt tema koduhoovi osas see tõele ei vasta. «Olen oma territooriumi ise lintidega piiranud, need on mu enda ostetud ja paigaldatud! Nii on ka paljud teised kohalikud teinud,» ütles Soosaar.

Miks ei pöördutud politsei poole?

Sal-Sallerile tundus kummaline, et elanik pidi kogu päeva vältel inimesi aiast välja ajama. «Miks ta ei pöördunud politsei poole? Kui isikud, kes viibisid Kloogaranna piirkonnas väljaspool festivali ala, avalikku korda rikkusid, peaks konkreetne elanik sellest informeerima politseid. Festivali korraldusmeeskonnale ei ole ei politsei ega ka Keila vallavalitsuse poolt tulnud mitte ühtegi kaebust,» sõnas Sal-Saller.

Soosaar ei kutsunud politseid, kuna otseselt tema vara ei lõhutud. «Midagi ära ei lõhutud, ei arvanud, et politsei oleks seda tõsiseks väljakutseks pidanud. See oli lihtsalt minu jaoks väga ebameeldiv seik. Küll aga rääkisin personaalselt meeskonna esindajaga, kes tänavalõigul korda valvas. Küsisin, miks nad lasevad külalistel minu koduhoovis kükitades häda teha, miks nad inimesi korrale ei kutsu. Mulle vastati lihtsalt, et see pole nende asi, nemad tegelevad autode parkimisega,» selgitas Soosaar.

Sal-Saller pole varasemalt ühegi sellise kaebusega kokku puutunud. «Siin võib olla tegemist ka sama inimesega, kes juba eelmisel aastal tasuta pileteid nõudis väitega, et kohalik elanik peaks ikka saama tasuta platsile,» arvas Sal-Saller, kelle sõnul oli Kloogaranna festivali puhul tegemist toreda perepäevaga, mis algas juba kell 12 päeval ning lõppes täpselt kell pool üks öösel. 

«Oleme saanud tohutul hulgal positiivset tagasisidet, kuid fakt on see, et alati on paar inimest, kellele mitte midagi ei meeldi – on see siis vali muusika või ilutulestik või palju inimesi vms,» tõdes Sal-Saller.

Soosaare väitel ei käinud ta kindlasti möödunud aastal piletit lunimas. «Ja kindlasti ei pea ma end huupi lahmijaks,» ütles mees. Ta meenutas, et tema hoovile tuldi lausa kahe-kolme kaupa, lihtsalt roniti lintide alt läbi ja üle aia. «Selline kasvatamatus! Metsatukad on eemal olemas, kuid nad ei saa 150 meetrit eemale minna. Läksin vastu ja ütlesin, et see ei ole tualett, see on minu kodu. Seepeale kehitati õlgu ja väideti, et WCdes on pikad järjekorrad,» ohkas Soosaar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles