Lapsed saavad suvel tööd tehes mitut moodi rikkamaks

Paljud noored saavad esimese töökogemuse õpilasmalevas. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Suvi on täies hoos ja noored naudivad seda täiel rinnal – osa lihtsalt pikast talvest puhates, osa aga hoolega tööd rabades. Lapsevanemad, kel õnnestunud oma võsukesele mõni jõukohane töökoht leida, on enamasti rahul.

«Suvine töötamine on oluline nii tööharjumuse kujundamise kui ka distsipliini ja vastutuse kasvatamise pärast. Näen seda oma tütre pealt, kel õnnestus suveks muuseumisse klienditeenindajaks saada,» rääkis 15-aastase tütre ema Marianne. Ta peab eriti tähtsaks arusaama tekkimist, kui palju peab mingi rahasumma saamiseks tööd tegema ja et näiteks kümme eurot ei tule sugugi kergelt. Peale selle oli neiul võimalik külastajatega vesteldes inglise keelt praktiseerida.

Alaealiste töö reeglid

Mariannet üllatas, et kui kooli ajal tuli tütre hommikuseks äratamiseks kurja vaeva näha, siis nüüd sai too igal hommikul iseseisvalt maast lahti, sättis ennast kiiresti valmis ja jõudis alati õigeks ajaks tööle. Teenitud raha eest lubas tüdruk endale jalatseid osta ja sellest on kolmelapselisel perel suur abi.

Tööandjatel tuleb meeles pidada, et alaealistele kehtivad teistsugused töö- ja puhkeaja reeglid kui täiskasvanutele. 7–12-aastane võib töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas, 13–14-aastane või koolikohustuslik nooruk neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas. 15-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada kuus tundi päevas ja 30 tundi nädalas. 16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastane võivad töötada seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul teeb inspektsioon kolmandat aastat järjest alaealiste töötingimuste sihtkontrolli ja avastatud on ka rikkumisi. Näiteks leiti kontrollil 17-aastane noor, kes töötas kuus päeva nädalas ja kelle tööpäeva pikkus oli kaheksa tundi. Veel markantsem näide on toitlustusasutuses töötanud 17-aastane noor, kelle tööpäeva pikkus oli 11,5 tundi. Olukorra tegi veelgi hullemaks see, et tema tööpäev kestis poole kaheteistkümneni õhtul ja pealegi ei olnud talle antud kahte päeva puhkust nädalas.

Alaealine ei tohi töötada kella kaheksast õhtul kuni kella kuueni hommikul. Samuti ei tohi koolikohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest ega vahetult enne koolipäeva algust. Töötasu suhtes noortele erandeid ei ole, kehtib sama alammäär, mis täiskasvanutele, lisaks on alaealisele ette nähtud pikem ehk 35-päevane põhipuhkus.

Miidla-Vanatalu sõnul on alaealiste töötingimused võrreldes eelmiste aastatega jäänud samaks. Ettevõtted, kus rikkumisi tuvastatakse, on küll erinevad, aga patustamised on aastast aastasse seotud ikka töö- ja puhkeajaga ning kirjaliku lepingu puudumisega.

Mullu avastatud puudused olid peamiselt seotud noorte tööpäeva kestusega. Neli kontrollitud tööandjat ei teadnud, et alaealistele on kehtestatud lühendatud täistööaeg ja täiskasvanuga võrreldes pikem puhkeaeg, ning rakendasid alaealise tööle samamoodi nagu täiskasvanud. Ühes ettevõttes töötas 16-aastane noor lausa kümnetunniste tööpäevadega.

Tööinspektsiooni peajurist Liis Naaber-Kalm põhjendas neid rikkumisi sellega, et noored ise soovivad sageli rohkem tööd teha, kui seadusega lubatud. «Silmas pidades kehalist ja vaimset arengut ei tohi noored siiski rohkem tööd teha, kui neile on ette nähtud. Seda tahaksin ka tööandjatele südamele panna, et lubatust pikem tööaeg paneb noorte tervise ohtu. Probleemid ei pruugi seejuures tekkida kohe, vaid kunagi tulevikus.»

Mullune kontroll näitas veel, et ühel töötaval lapsel ei olnud lapsevanem tema tööle asumiseks nõusolekut andnud, kahel alla 15-aastasel puudus aga tööinspektori nõusolek, mis samuti peab olema. Kaks tööandjat lasksid alaealistel teha tööd, mis on neile keelatud: ühes ettevõttes pidid lapsed tõstma käsitsi suuri raskusi, teises puutus alaealine kokku alkoholi- ja tubakatoodetega.

Endiselt on probleemiks töövõtu- ja käsunduslepingute sõlmimine alaealistega töö tegemiseks, mis nende füüsilist ja vaimset arengut arvesse võttes ei ole sobiv. Näiteks ei saa 15-aastasele noorele pidada sobivaks töötamist öisel ajal ööklubi garderoobis või pärast koolipäeva lõppu ettekandjana baaris. Samuti ei saa seaduspäraseks pidada 7–12 aasta vanuste laste tööle rakendamist ajalehe või ajakirja müüjana. Tuleb silmas pidada, et suvevaheaeg on noortele eelkõige puhkamiseks.

Vanemat ei saa võrrelda

Aastast aastasse korduv probleem on see, et alaealistel lubatakse töötada mehhanismidega, näiteks murutraktori või trimmeriga. «Tööandjaid ja ka lapsevanemaid paneb imestama, miks see on keelatud, kui lapsed kodus ju nagunii niidavad muru,» ütles Miidla-Vanatalu. «Ent ei saa võrrelda kodutööde tegemist lapsevanema või muu lähedase inimese juuresolekul lepinguga võetud kohustuse täitmisega võõra inimese kontrollimisel ja juhendamisel.»

Töötavat noort ei ohusta mitte ainult masinad ja seadmed, vaid oht võib tuleneda ka teisest inimesest või töökeskkonnast tervikuna. Näiteks ei tohi alaealine Eestis kehtivate reeglite järgi teha suure psüühilise koormusega tööd. Sellele vaatamata on tööinspektorid leidnud alaealisi töötamas näiteks vaimupuudega laste kasvataja abina.