Igati sobiv küsimus jaanipäevanumbri teadusartiklile: kas mõõdukas alkoholitarbimine on tervisele tõesti kasulik? Kiire vastus sellele kõlab: ei ole.
Kas alkohol on kasulik?
20. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaas veini päevas kaitseb sapikivide eest». «Pool klaasi veini annab lisaks viis eluaastat.» «Klaas veini teeb naise figuurile head.» Need viimase aja Eesti ajakirjandusest nopitud pealkirjad on vaid mõned näited uudistevoost, mis näib korrigeerivat põlist ettekujutust alkoholist kui vaieldamatust pahest.
Ka ajaleht The New York Times tõdeb, et alkoholi kiitvaid teadusuuringuid valmib viimasel ajal lausa ridamisi. Need kinnitavad entusiastlikult, et mõõdukas tipsutamine pole mitte lihtsalt tore, vaid tuleb südamele kasuks ning aitab ära hoida nii diabeeti kui ka dementsust. Mõned eksperdid on koguni söandanud lagedale tulla joomise soovitamisega – mõõdukas alkoholitarbimine ehk üks drink päevas naise ja kaks mehe kohta olevat tervisliku elustiili lahutamatu koostisosa.
Muna ja kana probleem
Klaaside kõlina sekka kostab siiski ka pessimistlikke hääli. Need osutavad, et ükski arvukaist joomauuringuist pole seni pakkunud veenvaid ja otseseid tõendeid alkoholi tervislikkuse kohta. Tegemist on nimelt järjekordse muna ja kana probleemiga: kas tipsutada armastavad inimesed on keskmisest tervemad tänu alkoholile või kalduvad hea tervisega inimesed lihtsalt just niisugusele alkoholikäitumisele?
Teiseks on tähelepanu juhitud ka võimalusele, et uuringutes halbu tervisenäitajaid esindavad karsklased võivad tegelikult olla endised joodikud, kes on liigjoomisest loobunud alles pärast tervise alkoholiga tuksi keeramist, või vanad inimesed, kelle tervis on niikuinii kehvem kui noortel napsitajatel.
«Mõõdukad alkoholitarvitajad kalduvad kõike õigesti tegema: nad sooritavad füüsilisi harjutusi, nad ei suitseta, nad söövad tervislikult ning joovad mõõdukalt,» lausus Timesile California ülikooli pensioneerunud sotsioloog Kaye Middleton Fillmore, alkoholi kiitvate uuringute kõva kriitik.
«On väga raske lahti harutada, mis on põhjus ja mis tagajärg.»
Kriitikud osutavad vigadele hormoonasendusravi uuringute metodoloogias, millele on valdavalt tuginenud ka senised alkoholiuuringud. Teiseks on mitmed teadusorganisatsioonid vahele jäänud raha vastu võtmisega alkoholitootjatelt.
«Põhiline on see, et siiani pole tehtud ühtegi uuringut mõõduka alkoholitarbimise ja suremuse seostest, mis põhineks teadusuuringute «kullastandardile» – kliiniliste juhtumite juhuslikule valikule, nii nagu seda nõutakse uute ravimite turuletoomisel,» märkis USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse epidemioloog Tim Naimi.
Seetõttu lisavad isegi kõige innukamad teaduslikud topsisõbrad oma väidetele klausli, et alkohol suurendab endiselt rinnavähi ja õnnetusjuhtumite ohtu ning suurtes kogustes tarbides ka maksahaiguste, vähi ja südamehaiguste tõenäosust.
Maksahaigetele keelatud
California kardioloog Arthur L. Klatsky avaldas 1970. aastatel teedrajava uurimuse, milles näitas, et mõõdukad tinistajad sattusid südameatakiga harvemini haiglasse kui täiskarsklased. Ehkki ta kasutas uuringuteks alkoholitootjatelt saadud raha, tuvastas ta ühe teise projekti käigus, et alkohol kasvatab kõrgvererõhktõve riski.
«On väga keeruline anda selles asjas üheplaanilisi sõnumeid, sest üks järeldus ei laiene kõigile aspektidele,» hindab Klatsky olukorda praegu. «Tervishoiu kohta avalikkusele antavad signaalid peaksid olema väga konservatiivsed.
Inimesed, kes ei suuda piirduda ühe-kahe dringiga päevas, ei tohiks üldse juua. Inimesed, kellel on maksahaigus, ei tohiks samuti üldse juua. Teisalt mees, kellel on 50 või 60 aasta vanuses olnud südameatakk ja kes seejärel otsustab loobuda oma igapäevasest veiniklaasist – see mees võiks pigem jätkata mõõduka alkoholitarbijana.»
Ajaleht tõdeb, et tervishoiuvõimude seisukohad on samuti väga vastandlikud. Ameerika südameassotsiatsioon on teatanud, et kellelgi pole mõtet hakata jooma südamehaiguse ennetamiseks. Samas möönab USA tervishoiuministeerium oma soovitustes, et mõõdukates kogustes tarvitades võib alkohol ikkagi olla kasulik.
Siiski näib tõenäolisem, et mitte alkohol ei anna tervist, vaid hoopis hea tervisega inimesed armastavad mõõdukat napsitamist. Määravaks osutub siinjuures inimeste sotsiaalmajanduslik staatus.
Mõõdukad joojad on sageli keskmisest kõrgemal sotsiaalsel positsioonil, neil on suurem sissetulek ja parem tervisekindlustus ning nad harrastavad tervislikke eluviise. Kõik see annab neile hea tervise, kuid tarbitaval alkoholil pole sellega mingit pistmist. Ehk teisisõnu: kehva elujärjega karsklane ei saa oma tervist napsitamise abil kuidagi paremaks muuta.