Tarbijate rahulolu kõigub euroliidus suuresti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni tarbija-uuringu tulemustabelist selgub, et edasiminek on toimunud eelkõige e-kaubanduse levikul, kuid tarbijakaitse ja heade kaubandustavade osas on veel palju ära teha.
Tulemustest selgub, et ELi liikmesriikide lõikes on tarbijakaitse tingimused väga erinevad. Nende tarbijate osakaal, kelle arvates olemasolevad meetmed tagavad piisava kaitse, kõigub riigiti viiendikust kuni kolmveerandini ning tarbijate usaldus on vähenenud võrdeliselt kahjunõuete arvu kasvuga.
Üldiselt näib tarbijate olukord olevat kõige soodsam Põhja- ja Lääne-Euroopas. Enamikus riikides, kes liitusid ELiga 2004. aastal või hiljem, on tarbijakaitse tingimused viimase kolme tulemustabeli ajal paranenud ning seda seostatakse teabekampaaniatega.
Oma õigusi ja võimalusi kasutavad kõige vähem eakad, madala haridustasemega isikud, töötud, lihttöölised ja internetita inimesed.
E-kaubandus kasvab
Kodumaises e-kaubanduses osalevate tarbijate osakaal kasvas kolm protsenti, piiriüleseid oste teinud tarbijate osakaal aga vaevu poolteist protsenti. Tarbijad usaldavad internetis ostes muude ELi riikide müüjaid endiselt palju vähem kui omamaiseid müüjaid: vastavalt 35 ja 59 protsenti. Võimalikeks põhjusteks on näiteks see, et ostu ei ole võimalik sooritada, kuna kaupa ei toimetata tarbija asukohariiki või et internetipõhine jaemüüja ei aktsepteeri välisriigi maksekaarte.
Ebaseaduslikud kaubandustavad püsivad
Tarbijate ja jaemüüjate hinnangul ei ole ebaseaduslikud kaubandustavad viimase nelja aasta jooksul oluliselt vähenenud. Üle poolte tarbijatest väidab, et selliste tavadega puutuvad nad kõige tõenäolisemalt kokku internetis.
Tulemustes tuuakse ka välja, et tarbijaõigusi tuntakse ikka veel murettekitavalt vähe. Näiteks seitse tarbijat kümnest ei tea, mida teha, kui nad saavad toote, mida nad ei ole tellinud, ning vähem kui kolmandik jaemüüjaid oli teadlik sellest, kui kaua on tarbijatel aega parandamist vajava defektiga toote tagastamiseks.
Aina rohelisemaks
Neli tarbijat kümnest ütlevad, et nende ostuotsuseid mõjutab kauba või teenuse keskkonnamõju, kuid roheliste ostude tegemata jätmise põhjusteks on teabe puudumine, kõrgem hind ja keskkonnaalaste väidete mitte uskumine.
Eesti turuseisu hinnatakse väga heaks. Eesti oli ELi riikide tabelis tunamullu viies, mullu aga juba kolmandal kohal.
Enim õitseb luksuskaupadest raamatute, ajakirjade ja ajalehtede; käsimüügiravimite ning prillide ja läätsede äri. Kõige kehvemini läheb aga puu- ja köögiviljade; kasutatud autode ning riiete ja jalatsite müük.
Teenustest juhivad edetabelit personaalse hoolitsusega seotud teenused, autokindlustus ja postiteenused. Kõige madalamal on kinnisvaraäri, autohooldus ja –parandus ja investeerimine.
Tulemustabel on korraline aruanne, mille abil jälgitakse ELi jaemüügi siseturu integratsiooni tarbija seisukohast ja tehakse järelevalvet riikide tarbijakeskkonna kvaliteedi üle. Uuringud viidi läbi möödunud sügisel ning lisaks ELi liikmesriikidele ka Islandil ja Norras.