Kuna haruldasi haiguseid avastatakse järjest rohkem, leiab nii neuroloog Valentin Sander kui ka ravimitootjad, et ravimite kompenseerimine peab muutuma paindlikumaks.
Praegune rahastamissüsteem seab haruldaste haiguste põdejad raskesse olukorda
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
16. august 2013, 23:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla neuroloogiaosakonna juhatajas Valentin Sanderis tekivad kompenseeritavate ravimite nimekirja vaadates vastandlikud tunded. «Eesti vaesuses on kompenseeritavate ravimite nimekiri super, paremat oleks patt tahta,» tunnistas neuroloog. «Suureks puuduseks on see, et on vähe paindlikkust,» lisas Sander.
Näiteks tõi ta epilepsia, kus oleks juhupõhine lähenemine vajalik. «Epilepsial on paarkümmend geneetilist alatüüpi, mis kõik reageerivad ravimitele erinevalt,» selgitas arst. Üks epilepsia vorm on eriti keeruline ja raske, mida esineb neuroloogi kinnitusel viiel inimesel Eestis. Nende puhul ei tööta kompenseeritavate ravimite nimekirjas olevad epilepsiaravimist. Haigekassale tuli teha seega uus taotlus, et haruldasema haiguse ravim kompenseeritaks. Ravim on kallis, võrdne teiste innovaatiliste ravimite hindadega.
«Varsti tuleb haigekassast kiri, et kuulge teile on kümme ravimit kasutada, ravige,» kirjeldas Sander. Asi lõppes sellega, et praegu tuleb ravimi eest makstav summa lastehaigla toetusfondist.
«Me peame muutuma paindlikumaks ja liikuma juhupõhisuse suunas,» kinnitas Sander. Tema sõnul võimaldab geneetika areng avastada järjest rohkem haruldasi haigusi.
«Kui 20 aastat tagasi püüti ravimiga tabada kogu populatsiooni, siis täna liigub ravimitööstus selles suunas, et otsitakse kindlat sihtgruppi, püütakse sihtida täpselt, snaiperina,» selgitas ravimitootjate liidu esimees Riho Tapfer ja lisas, et inimesed on erinevad, ühe puhul ravim toimib, teise puhul aga mitte.
Tapfer lisas, et Eestis võtab uue ravimi turuletulek liiga kaua aega. «Üks juba kümme aastat kasutusel olnud indikaator, mis mõõdab kui kiiresti uued ravimid jõuavad patsientideni, näitab et aastatel 2009 kuni 2011 on Eesti soodustuse saanud 15 uut molekuli 60st,» lausus Tapfer.
Mida ette võtta?
Tapfer tõi välja ka paar konkreetset mõtet, kuidas ravimite kättesaadavust Eestis parandada. «Esiteks, tuleb maha märkida selged suunad, kuhu edasi liikuda ehk mis on eesmärk, tuleb välja töötada riiklik ravimipoliitika. Teiseks, ravimite soodustamiseks tuleks rakendada täiendavaid mehhanisme, näiteks riskide jagamist – ravimid on ju kallid, et kui ravim ei tööta, siis võtab selle riski tootja endale,» loetles Tapfer. «Kolmandaks, senisest kiirem haldusmenetlus. Ja lõpetuseks, tervishoiu rahastamine. Midagi tuleb muuta, kusagilt peab raha juurde tulema, sest me istume tervishoiukulutustega Euroopas suveräänselt tabeli lõpus.»
Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul nõuvad aga ühe või teise ravimi rahastamisotsused hoolikat kaalutlemist. «Tuleb kaalutleda, kui palju võidab riik tänu uuele ravimile juurde inimeste tervena elatud eluaastaid ja kui palju üks selline konkreetse ravimi läbi saavutatud uus eluaasta ühiskonnale tervikuna maksma läheb,» selgitas Ross.
Tema sõnul on haigekassal kaks suuremat arenguvõimalust: raha ja aeg. «Esiteks raha, kuidas saada rohkem raha?» täpsustas Ross. «Ehk, et kui uus ravim lubab lisakasu, tuleb kaaluda koostööd tootja ja haigekassa vahel, tuleb kaaluda näiteks riskide jagamist – siduda näiteks tootja panus ravimi tulemuslikkusega. Teine arenguvõimalus peitub ajas. «Kas me saaksime uute ravimite puhul menetlusprotsessi kiirendada?» rääkis Ross.