Miks sama firma tanklates on kütusel erinev hind?
21. august 2013, 20:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venekeelse Postimehe lugeja imestab, miks tanklaketid müüvad sama linna eri kohtades erineva hinnaga bensiini. Kütusemüüjate sõnul on sellel mitu põhjust, kuid lõppkokkuvõttes peaks hinnaerinevustest võitma ennekõike tarbija.
«Huvitav, miks on ühes ja samas tanklaketis täiesti erinevad hinnad sõltuvalt tankla asukohast,» imestas lugeja. Ta tõi võrdluseks toidupoed. «Näiteks Selveri ja Prisma. Neis käies võib kindel olla, et sama kaup maksab igal pool, arbuusi kilohind on 44 senti ja Pere piima liiter maksab 50 senti,» tõi ta näite. Neste Mustamäe tanklas aga maksis lugeja sõnul bensiin vahepeal 1,279, sama firma Lasnamäe tanklas aga 1,329. «Hinnavahe liitri kohta on viis senti. Tankides Lasnamäel 50 liitrit tuleb hinnavaheks 2,5 eurot. Miks see nii on? Või müüakse Lasnamäel parema kvaliteediga kütust,» soovis ta teada.
Neste jaemüügijuhi Kristi Pari sõnul on hinnaerinevused põhjustatud piirkondlikust konkurentsist. «Sageli on ühes piirkonnas konkurents teravam ning see muudab hinnad soodsamaks. Hind võib olla tavahinnast erinev mõnes linnas või ka ainult linnajaos,» selgitas ta. Pari sõnul on viimasel ajal tihedama konkurentsiga piirkondadeks Tallinnas Mustamäe ja Õismäe ning mujal Viljandi, Haapsalu, Rakvere.
«Ideaalis võiksid kõigis Neste jaamades olla ühesugused hinnad, sest see oleks tarbija jaoks selgem. Samas on konkurents tarbija jaoks pigem positiivne nähtus, kuna see võimaldab soodsamalt tankida,» lisas ta.
«Kui mootorikütuste üldine jaemüügihind sõltub sellest, millise hinnaga jaemüüja seda sisse ostab, siis piirkondlikud erinevused hindades lähtuvad kohalikust konkurentsist,» selgitas Statoili peadirektor Kai Realo. Ta lisas, et arvestades asjaolu, et mootorikütuste valdkonnas toimub ulatuslik maksupettus (hinnanguliselt vähemalt 25 protsenti kogu turul müüdavatest mootorikütustest), siis on erinevatel jaekettidel Realo sõnul ilmselgelt toote sisseostuhinnad ka erinevad.
«Maksupettuse abil soodsama ostuhinna saavutanud edasimüüja saab toodet realiseerida ka soodsama hinnaga. Konkurentsis püsimiseks tuleb aga ka ausatel kütusemüüjatel neis piirkondades toote jaemüügihinda alandada,» tõdes kütusefirma juht. Realo sõnul on tarbija seisukohalt konkurents positiivne, sest see tagab, et tarbija saab valida soodsaima hinnaga toote. «Ausate kütusemüüjate jaoks on tegemist aga ebaausa konkurentsiga, kus kohati mõningates jaamades müüdud kütuseliitrite pealt kasumit enam ei teenitagi,» sõnas Realo.
Alexelast kinnitati, et üldiselt kehtestavad kütusefirmad ühtsed hinnad üle riigi. Tulenevalt tanklate spetsiifikast on automaattanklates odavamad hinnad kui teenindusjaamadega tanklates, kus tasumine käib müüjta-teenindajate kaudu. Automaattanklate hinnad võivad olla 1,6 sendi võrra soodsamad.
«Tavapraktika on näidanud, et kui sellised hinnaerinevused tanklate vahel ära kaovad, tingib olukord täiendava surve klientide võitmiseks ja tulemusena juhtub see, et mingis kindlas piirkonnas toimub täiendav hindade korrigeerimine,» seisab Alexela Oilist tulnud vastuses. Lisaks võib hindade langus mingis konkreetses piirkonnas olla seotud piirkondliku kampaaniaga, mis oma olemuselt on ajutine ja mille eesmärk on müügi edendamine.