Iga kümnes eurooplane sureb alkoholi tõttu

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX
Kanada teadlaste väitel on iga kümnes surmajuhtum Euroopas mingil moel alkoholiga seotud.
Eriti teravalt puudutab see vaesemaid ühiskonnakihte, kelle seas alkoholi tarbimisega seotud haigused on eriti levinud, vahendab BBC News.

Toronto ülikooli teadlaste sõnul tarbivad maailma elanikud keskmiselt 12 ühikut alkoholi nädalas, kuid Euroopas on see näitaja tervelt 21,5 ühikut. Nende hinnangul tähendab see, et praegu on alkoholiga seotud terviseprobleemid sama teravad kui suitsetamisega seotud hädad kümme aastat tagasi.

Ehkki mõõdukas alkoholijoomine võib aidata südameveresoonkonna haigusi ennetada, kaaluvad joomise negatiivsed mõjud saadava kasu tugevalt üles. Alkoholist tingitud tervisehädade hulka kuuluvad muuhulgas maksakahjustused, suuõõne-, soolte-, rinna- ja kõrivähk, insult ning depressioon.

Uusimad uuringus kasutatud andmed pärinesid 2004. aastast ning nende järgi põhjustas alkohol kõigist maailma surmajuhtumitest 3,8 protsenti ehk iga kahekümne viienda surma. Alates 2000. aastast on alkoholiga seotud surmajuhtumite arv kasvanud ja seda eelkõige seetõttu, et üha naisi tarbib alkoholi.

Kõige hullem on olukord Euroopas, kus alkoholiga on seotud iga kümnes surmajuhtum. Euroopa-siseselt on murelapseks endised Nõukogude Liidu riigid, kus alkoholist on tingitud iga seitsmes surmajuhtum ehk 15 protsenti kõigist surmadest.

Kogu maailma andmeid vaadeldes võib öelda, et meeste risk alkoholi tõttu surra on naistest viis korda suurem ning eelkõige viivad vägijoogid hauda nooremaid inimesi.

«Tulemus pole üllatav, kuna alkoholi tarbimine kasvab kogu maailmas, eriti kõige rahvarikkamates riikides, milleks on India ja Hiina,» kirjutasid uurijad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles