Iga kümnes eurooplane sureb alkoholi tõttu
Toronto ülikooli teadlaste sõnul tarbivad maailma elanikud keskmiselt 12 ühikut alkoholi nädalas, kuid Euroopas on see näitaja tervelt 21,5 ühikut. Nende hinnangul tähendab see, et praegu on alkoholiga seotud terviseprobleemid sama teravad kui suitsetamisega seotud hädad kümme aastat tagasi.
Ehkki mõõdukas alkoholijoomine võib aidata südameveresoonkonna haigusi ennetada, kaaluvad joomise negatiivsed mõjud saadava kasu tugevalt üles. Alkoholist tingitud tervisehädade hulka kuuluvad muuhulgas maksakahjustused, suuõõne-, soolte-, rinna- ja kõrivähk, insult ning depressioon.
Uusimad uuringus kasutatud andmed pärinesid 2004. aastast ning nende järgi põhjustas alkohol kõigist maailma surmajuhtumitest 3,8 protsenti ehk iga kahekümne viienda surma. Alates 2000. aastast on alkoholiga seotud surmajuhtumite arv kasvanud ja seda eelkõige seetõttu, et üha naisi tarbib alkoholi.
Kõige hullem on olukord Euroopas, kus alkoholiga on seotud iga kümnes surmajuhtum. Euroopa-siseselt on murelapseks endised Nõukogude Liidu riigid, kus alkoholist on tingitud iga seitsmes surmajuhtum ehk 15 protsenti kõigist surmadest.
Kogu maailma andmeid vaadeldes võib öelda, et meeste risk alkoholi tõttu surra on naistest viis korda suurem ning eelkõige viivad vägijoogid hauda nooremaid inimesi.
«Tulemus pole üllatav, kuna alkoholi tarbimine kasvab kogu maailmas, eriti kõige rahvarikkamates riikides, milleks on India ja Hiina,» kirjutasid uurijad.