Tallinna laste turvakeskuse juhi Priit Siia sõnul pole suurem osa Nõmme teele sattunud noortest väljapääsmatusse meelemürgisõltuvusse langenud, kuid turvakeskuses on ka olnud narkomaane, kes on nõus kümne euro eest kellegi maha lööma.
Turvakeskus: narkomaan võib ka kümne euro eest kellegi maha lüüa
26. august 2013, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siig lausus, et kuigi turvakeskusesse satub ka asotsiaalse taustaga lapsi, on viimasel ajal üha rohkem sõltuvusprobleemidega noori pärit tavalistest, kenasti toimetulevast peredest, kirjutab Pealinn.
«Loomulikult on neid, kes elavad äärmises vaesuses, paljudel on ka vanematel endal sõltuvusprobleemid. Kuid üha rohkem lapsi jõuab siia täiesti tavalistest materiaalselt kindlustatud peredest – ka sellistes peredes on probleeme,» tõdes Siig.
Mehe sõnul on viimastel aastatel oluliselt paranenud turvakeskuse koostöö peredega, kes on üldiselt väga motiveeritud. «Aastaid tagasi leidus vanemaid, kes ei olnud nõus, et nende laps siia suunatakse. Praegu 99 protsenti peredest toetab meid – nad saavad aru, et vajavad meie abi.»
Kuigi noorte probleemid on aja jooksul muutunud, ei ole paraku vähenenud vajadus Tallinnas asuva laste turvakeskuse teenuse järele. «Nii kurb kui see ka pole, vajadus selle teenuse järele paraku kasvab,» märkis Siig. «Kuigi me oleme linnaasutus, tuleb viimasel ajal aina rohkem suunamisi ka mujalt Eestist – Tartust, Haapsalust, Tallinna ümbert Harjumaalt. On näha, et sellist teenust on Eestis rohkem vaja.»
Peale Tallinna on samasugune noorte sõltuvusvõõrutusega tegelev keskus veel Jõhvis, kuid Siia sõnul oleks sellist kindlasti vaja ka Lõuna- ja Lääne-Eestisse. «Seda tõendab kas või hiljutine Pärnu gaasinuusutamise juhtum,» lausus ta. «Sellised õnnetused saavad juhtuda, sest täiskasvanud ei teadvusta ohtu. Ka lapsed ise ei ole neist ohtudest tavaliselt teadlikud. Aga kui juba üheksa-aastased nuusutajad satuvad politsei vaatevälja, siis see on laienev probleem.»
Laias laastus jaguneb Tallinna laste turvakeskuse klientuur kaheks. «Üks osa on regulaarsed alkoholitarvitajad, kellel on sekka mõni uimastiepisood – kanepit on meie klientuurist küll suur enamus proovinud –, ning teine osa need, kes kuritarvitavad narkootikume juba regulaarselt.»
Neid, kes on fentanüüliga eksperimenteerinud, on turvakeskuse noortest klientidest umbes 10-15 protsenti. «Meil on olnud noormehi, kes on üritanud tungida läbi seinte ja akende, sest sõltuvus on nii tugev ja ärajäämanähud nii rängad – need on narkomaanid, kes on nõus kümne euro eest kellegi maha lööma,» rääkis Siig. «Neid ei huvita miski, neil on ainult üks eesmärk. Selles staadiumis ei huvita neid ka väljavaade üledoosi surra.»
Siig tunnistas, et kui noor satub turvakeskusesse 16-17-aastaselt väljakujunenud maailmavaate ja sõltuvusega, siis sellest seisust teda välja raputada on väga keeruline ja pikas perspektiivis tõenäoliselt taolistel juhtudel aidata ei saagi.
«Mõni ütleb, et tahabki teha karjääri kriminaalses maailmas, ja et kanepit tarvitab niikuinii edasi – seda suhtumist on väga keeruline muuta. Üks positiivne tegur sellise noore siinviibimise juures on see, et ta on aasta aega puhas ja linna peal on jäänud mõni rahakott varastamata ning uimastidoos müümata.» Möödunud aastal oli kõige noorem turvakeskusesse sattunud süstiv narkomaan 14-aastane neiu, kuid Siigi andmetel on varasematel aastatel olnud veelgi nooremaid süstijaid.
Teenusele pääsevad vaid psühhiaatri diagnoosiga lapsed, tavapärane protsess on, et laps läbib lastehaiglas ravikuuri ja uuringud ning siis tuleb turvakeskusesse n-ö taastusabile. «Kõigil lastel ei ole küll sõltuvusdiagnoos – 11-12-aastasel ei ole tarvitamise staaž veel nii pikk ja tõsist sõltuvust ei ole välja kujunenud, küll aga on tegemist regulaarse kuritarvitamisega ning ka episoodiline kuritarvitamine on diagnoos,» selgitas Siig. «Paljudel on ka kaasuvad diagnoosid, näiteks käitumishäire, hüperaktiivsus vm. Mõnelgi on olnud psühholoogilisi traumasid, millega tuleb tegelda.»
Koostöövalmidus on üks teenusele pääsemise tingimus. Turvakeskus sõlmib lapsevanemaga lepingu, milles on kirjas mõlema poole õigused ja kohustused. Vanem on kohustatud last iga nädal külastama, kokkulepitud aegadel psühholoogi nõustamisel käima ning sel aastal lisanduvad ka igakuised vanemate koolitused.
«Vanemad peavad õppima, kuidas teismelisega käituda, kuidas ennast kehtestada ning kust abi leida, kui lapsel tekivad probleemid. Lapse edasine käekäik sõltub suuresti pere toest ja motiveeritusest, aga paraku kõiki peresid ei muuda,» tunnistas Siig.
Ta rääkis mõned aastad tagasi aset leidnud juhtumist, kus ema sokutas külastuse ajal oma 13-aastasele tütrele amfetamiini. Ning kui selgus, et tüdruk on pakkunud prostitutsiooniteenust, ütles ema, et kuidagi tuleb ju raha teenida. «Taolistel puhkudel me niisama last koju tagasi ei saada, sest sellises keskkonnas tal ei ole lootustki oma elu muuta,» tõdes Siig.