Eestlased söövad arvatust mahedamalt
28. august 2013, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.
«Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused,» kirjutab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai Maablogis.
«Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda,» selgitas Kevvai.
Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.
Oluliselt mahedam
«Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust,» kirjutab Kevvai. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. «Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame,» tõdeb Kevvai.
Meie sõnul on see tarbija poolt vaadatuna kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma. «Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna,» toob Kevvai välja.
Rohkem ühist töötlemist ja turustamist
Mahetootjaid ja ka tavapõllumehi aitab kõige enam, kui otsitakse kontakti tarbijatega. «Nagu maailmakogemus on näidanud – ja pole eriti vahet, kas oled mahe- või tavatootja – põllumees on alati võidus, kui suudab oma toodangut ka ise töödelda või turustada,» sõnas Kevvai, lisades, et oleks asjatu loota, et iga põllumees suudaks seda ise teha.
Samas on Eestis juba ka häid näiteid, kuidas põllumehed on pannud seljad kokku. «Olgu või viljakasvatajate ühistu Viru Vili maheviljaterminal, kus ühistu liikmed koguvad toodangu kokku ja turustavad ühiselt,» toob Kevvai näite.
Selliseid lahendusi toetab ka koostamisel olev maaelu arengukava aastateks 2014-2020, millest toetatakse lühikeste tarneahelate loomist tootjalt lõpptarbijani ehk viise, kuidas põllumees jõuaks oma toodanguga otse tarbijani. Samuti toetatakse investeeringuid ühistulisse tootmisesse.