Lugeja küsib: mis õigus on korteriomanikel, kes ei olnud renoveerimislaenu võtmisega nõus?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja soojustamine.
Kortermaja soojustamine. Foto: Sille Annuk / Postimees

«Meie 24 korteriga korteriühistus oli üldkoosolek. Arutati 200 000 euro suuruse laenu võtmist pangast, et teostada renoveerimistöid. Eesmärgiks seati elektriküttelt üleminek kaugküttele, soojustada väljast maja 150 mm soojustusmaterjaliga, soojustada keldrilagi ning teostada koridoride remont. Laenuvõtmise pooldajaid oli 18, vastu 5. Kas laenuga mittenõustajad, enamus majanduslikel põhjustel, sest väike sissetulek ei võimalda korteriomanikul laenu tagasi maksta, on nüüd valiku ees - kui pole raha laenu tagasimaksmiseks, tuleb korter müüa ja loobuda elukohast või on veel mingi võimalus oma kodu säilitada?» küsib lugeja.

Vastab jurist Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Õiguslikult korrektsed korteriühistu otsused vastavad kolmele alljärgnevale kriteeriumile:
1. Otsustatud küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses, st otsustatud on korteriomandite majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine;
2. Otsus on majanduslikult põhjendatud;
3. Otsuse langetamisel on arvestatud korteriühistu liikmete õigustatud huvidega, sh majanduslike võimalustega.

Juhul, kui Te leiate, et konkreetse langetatud otsuse puhul on korteriühistu mõnda eelnimetatud põhimõtet rikkunud, siis soovitan pöörduda kohtusse ning taotleda korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamist.

Korteriühistuseaduse paragrahv 13 lõike 3 kohaselt tuleb korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles