Kuidas valida sobivat juustunuga

Väidetavalt on maailmas erinevaid juustusorte 4000 ringis - kuidas erinevaid juustusorte töödelda, milliseid juustunugasid valida ja mida seejuures silmas pidada, räägib Nimini gurmee perenaine Margit Eermaa.

Eermaa sõnul on juustunugade erinevused tingitud juustude struktuurist ja nende töötlemise mugavusest. Juustusid saab klassifitseerida vee- ja rasvasisalduse, valmimisaja ning tehnoloogia järgi.

Kõige levinum klassifitseerimisviis on teha seda veesisalduse järgi, mille kohaselt on juustud eriti kõvad, kõvad, poolkõvad, poolpehmed ja pehmed. Eriti kõvade juustude veesisaldus on kõige madalam,  pehmete juustude veesisaldus aga kõige kõrgem.

Seetõttu on Eermaa hinnangul kõige lihtsam juustunoad liigitada pehmete, kõvade ja eriti kõvade juustude nugadeks.

Kõvade ja eriti kõvade juustude töötlemine

«Kõvade juustude tarvis on kõige otstarbekam kasutada nuga, mis on lühikese teraga ja meenutab oma välimuselt väikest kirvest. Poolkõvade juustude lõikamiseks on mugav klassikaline, ilma aukudeta, peene tera ja kahvliotsaga juustunuga, alternatiiviks on pika tera ja tõstetud käepidemega nuga,» soovitab Eermaa. Eriti kõvade, parmesanilaadsete juustude lõikamiseks on kõige parem kasutada väikest, tugeva ja lühikese teraga nuga, mis on spetsiaalselt mõeldud eriti kõva juustu töötlemiseks. Parmesanilaadsete juustudega on hea toimetada ka niinimetatud juustuspaatliga, mille abil on võimalik kergelt tükke lahti murda.

Margit Eermaa kasutab oma igapäevatöös lisaks ka profitööriistu, milleks on suured ja kahe käepidemega juustunoad. «Need on mõeldud suurte juustukerade tükeldamiseks, mis tihtipeale võivad kaaluda 30-40 kg ja nõuavad tõsist jõudu. Oluline on siinkohal töötasapinna õige kõrgus, mis võimaldaks kahe käega ja kogu keha raskusega noa juustukerasse suruda,» selgitab Margit.

Pehmete ja kreemjate juustude töötlemine

Pehmete ja kreemjate juustude, nagu näiteks sini- ja valgehallitusjuustude lõikamiseks on kõige mugavam kasutada aukude ja kahvliotsaga juustunuga. Aukudega noa puhul on vähem sellist pinda, mille külge pehme juust kleepub. Juustunoa otsas olevat kahvlit kasutatakse juustude serveerimiseks. Eermaa soovitab ka lihtsat nippi - pehmeid ja poolkõvasid juustusid on mugavam lõigata koheselt peale külmikust väljavõtmist. «Kõiki juustusid tuleks ca pool kuni üks tund enne sööma asumist toatemperatuuril hoida, et maitseomadused paremini välja tuleksid,» lisab Margit.

Pehmete juustude tükeldamise teeb hõlpsamaks, kui kasutada puidust või marmorist aluse peal asetsevat peene roostevabast traadist teraga juustulõikurit, kus kleepumispinda ei olegi ja mida on mugav kasutada.

Spetsiaalne Šveitsi juustu nuga Giroille

«Eraldi võib välja tuua ühe põneva šveitslaste «juusturiivi», mida nimetatakse giroille´ks ja on mõeldud Šveitsist päris Téte de Moine juustu töötlemiseks. Juustukera kinnitatakse puidust aluse olevale metallvarda külge. Varda otsas on ringikeerutatav riiv, mis riivib üliõhukesi viile. Eestis on see juust veel suhteliselt vähe levinud, aga Euroopas saadaval lausa tavalistes supermarketites,» lisab Eermaa.