Tänasest kõrgemad trahvid ja väiksem hüvitis

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma tervise eest tuleb hästi hoolitseda, haige olemine läheb kalliks maksma.
Oma tervise eest tuleb hästi hoolitseda, haige olemine läheb kalliks maksma. Foto: Caro / Scanpix

Tänasest kehtib nii uus töölepinguseadus kui ka liiklusseadus. Muudatustest ei jää puutumata ka tervisevaldkond.


Muudatused tervisevaldkonnas

* Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma senise teise päeva asemel alates haigestumise neljandast päevast.
* Haigushüvitist ei maksta enam mitte 80, vaid 70 protsenti töötaja keskmisest mullusest töötasust.
* Neljandast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa.
* Senise 100 protsendi asemel maksab haigekassa alla 12-aastase lapse põetamisel hooldushüvitist 80 protsenti.
* Kaob 3000-kroonine matusetoetus. Riiklikku matusetoetust saavad edaspidi ainult valla- või linnavalitsused, kui neil tuleb korraldada tundmatu või omasteta lahkunud matuseid.
* Lõpeb lapsevanema õppelaenu osaline kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni viieaastast last.

Muudatused töölepinguseaduses

* Renditööjõu vahendajad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris, muidu neil enam tegutsemisõigust ei ole.
* Uues seaduses on palju mõisteid, mis alles ootavad täpset sisuga täitmist. Kohtutel on seaduse tõlgendamisel ees suur töö, sest kuigi seaduse ideoloogia on partnerite ehk tööandja ja -võtja võrdsus ning suuremad vabadused, siis praktikasse jõuavad need tõenäoliselt elust pärit vaidluste kaudu.
* Lepingud sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud alla kahe nädala kestvad töösuhted.
* Töölepingu sõlmimise vormiliste nõuete rikkumine ei tähenda, et tegu oleks kehtetu lepinguga.
* Varem tuli tööleping sõlmida isiklikult, aga uus seadus lubab teha seda ka esindaja kaudu.
* Tööraamat kaotab oma senise rolli. Töölt lahkudes tuleb tööraamat sotsiaalkindlustusameti pensioniosakonnale. Kui töötaja pole ühe aasta jooksul raamatut sotsiaalkindlustusametisse viinud, võib selle esitada ka tööandja.
* Töötajal ja tööandjal on vastastikune lojaalse käitumise kohustus. Näiteks saladuse hoidmise kohustuse eest ei ole töötajale vaja eraldi tasu maksta, sest see tuleneb üldisest lojaalsusnõudest.
* Automaatselt nelja kuu pikkune katseaeg. Samas on lubatud vastastikusel kokkuleppel katseaega ka mitte määrata või määrata lühem katseaeg.
* Seaduses puudub palga mõiste, selle asemel on töötasu. Senine palgaseadus kaotas kehtivuse.
* Tööandja peab maksma keskmist töötasu ka sel juhul, kui tööandjast tulenevatel põhjustel töötaja tööd ei tee, ent on valmis töötama.
* Kehtivuse kaotas puhkuseseadus, aga suuremaid muudatusi see endaga kaasa ei too. Põhipuhkus on tasustatav ja pikkusega vähemalt 28 kalendripäeva.
* Kasutamata puhkust saab tagantjärele nõuda üks aasta senise nelja asemel.
* Koondatu kaotab ühe kuu raha.
Seni sai 5-10 aastat töötanu vähemalt kolme kuu raha, nüüd 1+1 kuud (tööandjalt ja töötukassalt). Üle 10 aasta töötanud inimene sai seni vähemalt nelja kuu raha, nüüd 1+2 kuud.
Rohkem on kaitstud inimesed, kelle tööstaaž sama tööandja juures on üle 20 aasta. Nemad saavad enne 2015. aasta algust toimuva koondamise korral hüvitist 1+3 kuud.
* Lahkumislepe võib olla suuline ja kokkuleppe korral võib töölepingu igal ajal lõpetada, sealjuures pole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping lõpetatakse.
* Senise kirjaliku nõude asemel võib lahkumislepe olla ka suuline.
* Etteteatamisaeg töökoha ülesütlemisel on katseajal ja alla aasta töötanud töötajale 15 päeva, 1-5 aastat töötamisel 30 päeva, 5-10 aastat töötamisel 60 päeva, üle 10 aasta töötamisel 90 kalendripäeva.
* Tööandja saab nõuda kahju hüvitamist ja lisaks tekkinud kahjule võib tööandja nõuda töötajalt ka saamata jäänud tulu hüvitamist.
* Leppetrahvide osas peavad tööandja ja töötaja olema varem kokku leppinud. Trahvida saab ainult saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu rikkumise või töösuhtest etteteatamise tähtaegu eirates varem lahkumise või mitteilmumise korral.
* Tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas on täistööaeg, lühema tööaja puhul on tegemist osalise tööajaga. Ületunnitöö piirang koos tavalise tööajaga on kuni 48 tundi iga seitsme päeva kohta neljakuulise perioodi jooksul. Seadus eeldab, et ületunnitöö eest annab tööandja vaba aega, kokkuleppel tööandjaga võib seda hüvitada rahas 1,5-kordse töötasuga.

Muudatused liiklusseaduses

* Alkoholijoobes tabatud mootorsõidukijuhist saab kriminaalkurjategija. Juht on alkoholijoobes, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ehk 0,5 promilli.
* Kehtima hakkavad kindlad trahvimäärad:
alkoholisisaldus ühes grammis veres 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10-0,24 milligrammi ehk 0,2-0,49 promilli - trahv kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks;
alkoholisisaldus ühes grammis veres 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25-0,74 milligrammi ehk 0,5-1,49 promilli - trahv kuni 18 000 krooni, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks.

Muud muudatused


* Venemaalt võib Eestisse maksuvabalt tuua viis korda vähem sigarette. Senise ploki (200 sigaretti) asemel kaks pakki ehk 40 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat.
* Suitsuandur on kohustuslik igas kodus.
* Käibemaks senise 18 protsendi asemel 20 protsenti.
* Aktsiisimaksu tõus:
bensiiniaktsiis 10,8 protsenti
diisliaktsiis 12 protsenti
maagaasiaktsiis tõusis 157 kr/1000 m³ 367 kr/1000 m³

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles