Kriisiaeg võib mustalt töötamisele hoogu anda

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaraekspert ei soovita korterit mustalt välja üürida.
Kinnisvaraekspert ei soovita korterit mustalt välja üürida. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Euroopas elu- ja töötingimuste parandamise eest võitlev fond Eurofound kardab, et kriisiaeg võib hoogu lisada nii-öelda mustalt töötamisele ja ümbrikupalkade maksmisele.

Praegu antud tendents statistikast veel välja ei paista, kuid mingi muutus on selles vallas arvatavasti tulemas, märkis Eurofound oma veebilehel värskelt avaldatud uuringus.

Ka Eesti maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe peab sarnaseid arenguid tõenäoliseks. Lähiajal võib kasvada nii fiktiivsete arvete kasutajate kui ka ümbrikupalga maksjate arv ning sellega on amet oma töökorralduses ka arvestanud, ütles ta.

Juba on mullusega võrreldes kahekordseks kasvanud ümbrikupalkade maksmist puudutavate vihjete hulk - tänavu on töötajate saadetud vihjeid kogunenud üle 600, aasta tagasi oli neid veel 300 ringis.

Eurofound märgib antud teema juures ära ka tuttavate tellimusel tehtud juhuotsad. Nende andmetel töötab enamik inimest mustalt just oma sõprade, sugulaste või naabrite heaks. Palgates tuttava näiteks remondi ajaks appi või last hoidma, saab sageli odavamalt, kiiremini ja kindlamalt kui mõne firmaga asju ajades. Lisaks palgatakse sõpru-sugulasi eesmärgiga neid taas järjele aidata. Kriisi ajal antud argumentide kaal tõenäoliselt aina suureneb.

Veermäe tuletas meelde, et kui inimene osutab oma sõpradele-tuttavatele erinevaid teenuseid nagu eelpool nimetatud, siis on ikkagi tegemist ettevõtlusega ja ta peaks end ettevõtjaks vormistama. Juhul, kui tegemist on üksikute tulu teenimise juhtumitega, peaks saadud tasu deklareerima füüsilise isiku tuludeklaratsioonis muu tuluna.

Veermäe lisas, et maksude maksmine on inimeste valitud kokkulepe, mis võimaldab riigil toimida ja tagab kodanikele sotsiaalsed garantiid.

«Iga maksmata jäetud kroon tähendab vähem riiklikke teenuseid, vähem riigi tuge nõrgematele, vähem arstiabi, vähem haridust, vähem seda, milleks üldse riiki vaja on,» sõnas ta.

  • Selle aasta esimeses kvartalis alustas maksu- ja tolliamet 51 ümbrikupalga kontrolli ning määras täiendavaid makse kogusummas 8,7 miljonit krooni.
  • 2008. aasta andmetel sai Eestis ümbrikupalka keskmiselt 12 protsenti töötajatest, pooled neist said ümbrikupalka pidevalt ja pooled vahetevahel. Riigieelarvesse jäi seetõttu laekumata ligi 2,7 miljardit krooni.
  • Eurostati andmetel on Eestis mustalt tööd teinud 11 protsenti inimestest ja selle tulemusega on Eesti 27 riigi seas neljandal kohal.
  • Mustalt töötamine on levinud ehituses, põllumajanduses ja majapidamises.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles