Norras töötuks jäänud eestlased koju ei kipu

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norras töötuks jäänud eestlased võivad abirahadest paar aastat muretult ära elada.
Norras töötuks jäänud eestlased võivad abirahadest paar aastat muretult ära elada. Foto: Caro / Scanpix

Norrasse raha teenima läinud eestlased ja teised ida-eurooplased ei torma pärast töökaotust sugugi kodumaale tagasi, seast sealne abiraha võimaldab elada paremini, kui kodus palehigis rügamine.

Töötus on Norrasse läinud ida-eurooplaste seas aastaga viiekordistunud, üldine töötuse määr on tõusnud poole võrra. Nii on hüppeliselt kasvanud ka riigilt abiraha saavate poolakate, lätlaste, leedulaste ja eestlaste hulk. Kuna töötus kasvab Norras praegu kõige kiiremini ehitussektoris, elektrike ja torumeeste seas, siis on arvata, et võõrsilt pärit abiraha nõudjaid tuleb üha juurde.

Norra pressis on antud teema üleval olnud juba aasta algusest ja mõned poliitikud arvavad, et abiraha maksmise reegleid Ida-Euroopa riikidest pärit töötutele tuleks karmistada.

Keskparteisse kuuluv Per Olaf Lundteigen ütles kevadel Aftenpostenile antud kommentaaris, et enamik norralastest ei mõista tegelikult, kui dramaatiliseks Balti riikide ja muu Ida-Euroopa olukord minna võib.

«Finantskriis toob nendes riikides endaga kaasa vaesuse ja sotsiaalse rahulolematuse. On naiivne uskuda, et poolakad ja Balti riikide elanikud loobuksid Norra hüvedest.»

Praegu kehtivate reeglite järgi on neil abirahale õigus juba pärast pooleaastast Norras töötamist. Keskmine summa, mis riik töötule ühes kuus maksab, jääb 13 700 Norra krooni ehk 23 600 Eesti krooni kanti ja seda saab kuni kaks aastat.

Valgamaalt pärit 24-aastane Mairit elab Norras 2006. aastast saadik ja kuigi tal on praegu teenistus olemas, tunnistab ta, et töötuks jäämise korral ta kohe koju ei tuleks - end töötuks registreerides saab ju paar aastat abiraha pea kogu palga ulatuses.

Mairiti sõnul on raha peamine põhjus, miks eestlased Norrasse lähevad ja sinna jäävad. Makse tuleb maksta üsna tublisti, kuid sellele vastutasuks kannab riik sinu eest ka hoolt. Lisaks jääb isegi madalapalgalisel iga kuu kätte piisav summa, et käia reisimas ja veidi kõrvale panna, märkis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles