Teadlased leidsid geeni, mis põhjustab emal ja tütrel kaks tundi lühemat uneaega kui ülejäänud perekonnal.
Teadlased leidsid lühikest und põhjustava haruldase geeni
15. august 2009, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on üliharuldase mutatsiooniga ja ei ole vabanduseks ülejäänutele, kellele meeldib hilisel kellaajal magama minna, kuid avastus on uus juhtnöör uurimaks, kuidas magamine mõjutab tervist, vahendab AP.
USA Rahvusliku Terviseinstituudi sõnul vajab täiskasvanud terve inimene seitse kuni üheksa tundi und. Vähene magamine suurendab terviseriske, näiteks põhjustab halvenenud mälu ja nõrka immuunsüsteemi.
California ülikooli teadlased on pikka aega jahtinud geene, mis mõjutavad, kuidas ja millal inimesed magavad. 2001. aastal avastasid nad mutatsiooni, mis paneb inimese magama kell pool kaheksa õhtul ja äratab üles pool neli hommikul.
Sama grupp teadlasi leidis geeni, mis reguleerib une pikkust. Ühes perekonnas lähevad 69-aastane ema ja tema 44-aastane tütar magama kella kümne ajal õhtul. Ema ärkab hommikul kella nelja ajal ja tütar pool tundi hiljem ning see pole neile märgatavaid terviseprobleeme tekitanud. Ülejäänud perekond magab tavapärastel kellaaegadel.
Vereproovid näitasid, et naistel on mutatsioon geenis DEC2, mis on seotud bioloogilise rütmi reguleerimisega. Teadlasid kontrollisid lisaks 250 DNA-näidist, kuid ei leidnud teist sellist mutatsiooni.
Neuroloogiaprofessor Ying-Hui Fu ja tema meeskond aretasid samasuguse geenimutatsiooniga hiiri ja puuviljakärbseid. Kärbeste aktiivsus ja hiirte ajulainete mõõtmised näitasid, et mutatsiooniga isendid magasid vähem ning hiirtel kulus unepuudusest taastumiseks vähem aega.
Fu sõnul annab see mudel unikaalse võimaluse uurida erinevate uneaegade mõjusid.