Rahaga sotid selgeks juba koolieas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taskuraha või selle puudumisega on kokku puutunud iga õpilane. Masuaegne surve majandusküsimustega igapäevaselt tegeleda mõjutab aina nooremaid. Mida soovitavad kooliealistele pangad?
Ilmselt ei tule kellelegi enam üllatusena, et ka lapsed on panga jaoks täisväärtuslikud partnerid ja oodatud kliendid, kellest alguses vaid õpilaskaartide ja mobiilimaksete entusiastlike kasutajatena kujunevad aasta-aastalt pankade terviklahenduste – laenu- ja kogumistoodete – püsikliendid.
Pangas on noore raha kaitstud varguste ja kaotamiste eest, selgitavad pankade esindajad üksteise võidu, ka pisku taskuraha peaks kindlasti panka panema ja seda pangakaardi abil kasutama.
Kui noor tahab kodust lahkudes ja peret luues endale kinnisvara soetada, kindlustab varases eas alustatud aastatepikkune eeskujulik suhe pangaga paremad intressid ja sujuvama laenuprotsessi tulevikus. Pangal on lihtsalt aega oma uut klienti tundma õppida.
Varajane kokkupuude pangateenustega annab aga noorele piisavalt varuaega, et valida enda jaoks välja meelepärane koostööpartner, kes oskab õiges keeles suhelda ja sobivaid tooteid pakkuda.
Alaealiste laste vanematele loob aga järelkasvuga üheskoos konto avamine ja pangakaardi tellimine turvalise veendumuse, et pere rahakott ja taskuraha kasutamine on kontrolli all – vajadusel saab lapsega koos pangaväljavõtet arutada ning vajalikud limiidid seada.
«Kooliõpilastele võiks juba koolis õpetada süsteemselt oma rahaasjade korrashoidmist,» leiab Swedbanki noortesegmendi ärijuht Valter Ritso. Ka Nordea Pank Eesti eraisiku mass-segmendi üksuse juht Reet Kivi soovitab lapsevanematel panka tulles lapsed kaasa võtta, et nad juba varakult õpiksid ja harjuksid pangaga suhtlema.
Ema-isaga varakult panka
Swedbankil on 31. juuni seisuga üle 101 000 kliendi, kes jäävad vanusesse 7 – 18 eluaastat, tõestab Ritso noorte huvi pangateenuste vastu. SEB pangakaarti omab aga pea iga teine keskkooli lõpetaja, kinnitab SEB äriarendusjuht Allan Selirand.
Populaarseteks toodeteks on nii ISIC pangakaart, mis ühendab endas rahvusvahelise õpilas- või üliõpilaskaardi ja pangakaardi funktsioonid, aga ka Swedbanki väljastatav NPNK EURO<26 noortekaart, mis pakub samuti hulga lisaväärtusi ja soodustusi nii Eestis kui mujal.
Nordea Pank pakub noorele kliendile aga võimaluse saada pangakaart enda valitud pildiga. «Näiteks võib pangakaardi pildiks olla uus jalgratas, mille ostmiseks kaardile raha kogutakse, sest nii on ihaldatav ese pidevalt silme ees,» selgitab Reet Kivi kaardi kasutegurit – oste tehes ja ratast vaadates on noorel lihtne otsustada, kas ost on ikka vajalik või mitte.
Alla 18-aastane isik ei saa pangas iseseisvalt lepinguid sõlmida, tuletab Kivi meelde. Kuni 18-aastaseks saamiseni esindab last pangas lapsevanem, kes sõlmib ka kõik lepingud.
Kuigi lastel on Kivi sõnul isikut tõendavad dokumendid olemas väga varases eas, ei piisa nendest pangaga lepingute sõlmimiseks. «Näiteks tuleb lapsele pangakaarti tehes esitada ka lapse sünnitunnistus,» selgitab Kivi Nordea Panga kaarditaotlemise korda.
Lapsevanem annab lapsele pangaarve kasutusõiguse ja määrab selle maksimaalsed limiidid nii internetipangas kui ka pangakaardile, selgitab Anneli Rõuk Sampo Pangast. «Limiite saab muuta vaid lapsevanem.»
Klient sünnihetkest
Raha kulutamisele on alternatiiviks raha säästmine ja reservi kogumine, kordab Kivi üle pankade poolt aastaid tutvustatud soovitust. «Paljud noored säästavad juba täna tähtsamate väljaminekute või õpingute tarbeks,» lisab Ritso ja selgitab, et mõistlik on mõelda terviklahendustele ja kasutada julgelt pangakonsultantide abi.
Rõuki sõnul avavad lapsevanemad aina tihedamini pangas arve juba lapse sündides ja alustavad raha kogumisega.
Ritso soovitab vanematel alustada pisiasjadest – tutvuda pankade pakutavate teenustega, mõelda läbi, millal, kuidas ja kui palju antakse lapsele tasku- või kingiraha ja kuidas laps ise saaks oma konto seisuga kursis olla.
Kogumist tulevasteks suuremateks väljaminekuteks peavad oluliseks kõik pangad, pakkudes üksteise võidu nii- ja naasuguseid pakette ja lisavõimalusi.
Koguda tasub kooliks, auto, korteri või maja sissemaksuks, reisimiseks ja oma unistuste teostamiseks täiskasvanuks saades.
Kui laps aga reisile juhtub minema, soovitavad pangad teha temalegi krediitkaardi – lisana lapsevanema kaardile. «Kui laps kaotab ära sularaha, on see raha kadunud, kui kaotab aga pangakaardi, jääb tema raha ju alles,» rõhutab Ritso. Kindlustunde tagamiseks on mõistlik kehtestada sobivad limiidid, millest suuremat summat ei saa sularahana välja võtta või ostu sooritada.
Ritso sõnul on äärmiselt oluline teha lapsele kohe selgeks, et kaardi kadumisest tuleb koheselt kas emale-isale või panka teatada ja seda tohi karta või häbeneda.
Valikute tarkus
Panku on Eestis palju, nende pakutavate teenuste virr-varr aga kirju ja keeruline. Varakult pangasuhteid looma hakates õpib noor ka tegema teadlikke valikuid turundusnippide ja meelitavate soodustuste vahel.
Pangad pakuvad lahedaid pangakaarte ning mobiiliteenuseid, sadu soodustusi ja auhindu, tasuta makseid või kõrgeid intresse hoiustele. Ka mänglevate pangateenuste analüüsimiseks peab piisavalt aega jääma, et nende vahel hiljem mõistlikult valida.
«Hetkel sõltub laste teadlikkus väga palju lapsevanemate aktiivsusest,» teab Ritso rääkida, «ja sellest, milline on nende soov oma lapsi pangateemadega harida.» Ta peab oluliseks, et lapsevanem aitaks varakult teha selgeks põhimõisted nagu sularaha ja pangakaart, kasutuslimiit ja PIN-kood või kogumine ja säästmine.
Kui mõned aastad tagasi hakkas suurem osa noori kasutama pangateenuseid vanusevahemikus 15-16, siis Seliranna sõnul on nüüd pangateenuste kasutajate hüppelist tõusu märgata juba vanusevahemikus 13-14.
«Koolide suurenenud huvi pangandusmaailma vastu ja teemakohased tunnid on oluliselt tõstnud ka laste teadlikkust selles valdkonnas,» on Selirand rõõmus – noored on tee panka leidnud.