Inimeste teadlikkus raha kogumise võimalustest kasvab

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Finantsinspektsiooni tellimusel valminud Faktum & Ariko küsitlusest selgus, et inimeste teadlikkus raha hoiustamise ja investeerimise võimalustest on viimase kolme aasta jooksul tõusnud, kirjutab inspektsiooni tarbijaveeb

minuraha.ee

.


Uuringus osalenutelt küsiti, milliste finantsteenuste puhul on garanteeritud, et tagasi saab rohkem raha, kui on sisse makstud.

Kui 2006. aastal pakkus tähtajalist hoiust vastuseks 61 protsenti küsitletutest, siis tänavu oli teadlikke inimesi juba 71 protsenti.

Kolm aastat tagasi arvas koguni 35 protsenti vastajatest, et vabatahtlikesse pensionifondidesse investeerimisel on garanteeritud, et fondi investeeringute väärtus ajas kasvab ning kokkuvõttes saab tagasi rohkem raha, kui ollakse sisse maksnud. 2009. aastaks on sellisel eksiarvamusel olevate inimeste arv kahanenud 7 protsendile.

Tegelikult on nii kohustuslikud kui ka vabatahtlikud pensionifondid avatud investeerimisriskile ning mingeid riiklikke ega ka fondivalitsejate poolt antud garantiisid pensionifondi tootlusele ei ole. Teisisõnu võib fondi tehtud investeeringu väärtus nii tõusta kui langeda, sõltudes nii väärtpaberiturgude hindade kõikumisest või ka fondivalitseja kutseoskusest varade investeerimisel.

Riiklik garantii hoiustele

Kui 2006. aastal arvas vaid 22 protsenti inimestest, et tähtajaline hoius pangas on riigi poolt kaitstud, siis praeguseks on teadlike inimeste arv tõusnud 57 protsendile.

Tõepoolest, hoiused pangas on tagatud hoiuste tagamise skeemidega. Hoiused hüvitatakse igale inimesele saja protsendi ulatuses kuni 782 000 krooni suuruses summas ühes pangas.

Tänavu kevadel läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on tarbijate teadlikkus finantsteenuste olemusest ja tingimustest ning kuivõrd ollakse teadlikud oma õigustest ja kohustustest.

Uuringu kaudu hinnati samuti tarbijate teadlikkuse muutumist viimase kolme aasta jooksul ehk võrreldi inimeste tänaseid teadmisi ja hoiakuid 2006. aastal läbi viidud analoogse uuringu tulemustega.

Silmast silma toimunud vestluste käigus küsitleti üle Eesti 700 inimese vanuses 19-65 aastat, kes on kasutanud vähemalt kahte finantsteenust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles