Vähesed eestlased säästavad vett
5. september 2013, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia e-teeninduses täidetud energiaprofiilidest selgub, et vaid kolmandik Eesti peredest on ette võtnud konkreetseid samme vee- ja veesoojendamise energiakulu vähendamiseks.
«See tulemus on üllatav, sest veesoojendamine on enamasti kütte järel suuruselt teine kodukulu,» märgib energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem Eesti Energia energiasäästu blogis. Kerem selgitab blogis, millised on veekulud ja säästmise võimalused köögis ja vannitoas.
Vee kokkuhoid köögis
Ühe müüdi kohaselt on nõude käsitsi pesemine vee- ja energiasäästlikum kui nõudepesumasin, kuid tõele vastab tegelikult hoopis vastupidine väide.
«Säästlike nõudepesumasinatega on võimalik kokku hoida kuni 90 protsenti vett ja kuni 60 protsenti vee soojendamiseks kuluvat energiat. Kvaliteetsete nõudepesumasinate eluiga ületab tänapäeval juba 10 aastat. Sellise masinate tasuvusaeg on aga tunduvalt lühem – veidi alla kuue aasta,» kirjutab Kerem.
Maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks tuleks mehe sõnul vältida pooliku masinatäite pesemist, eelistada võimalusel säästlikke (economy) režiime ja loobuda nõude loputamisest voolava vee all enne nende masinasse panemist. Võimalusel tasub kasutada programmikella ja ajastada nõudepesu öisele ajale, mil elekter on odavam.
Voolava vee all nõusid pestes kulutab keskmine neljaliikmeline perekond ligi neli eurot nädalas. Vee survet kompenseeriva kraaniotsikuga saab seda kulu vähendada aga 1,5 korda.
«Kui aga pesta ja loputada nõusid veega täidetud kraanikausis, võib vee- ja energiakulu veelgi väheneda,» tõdeb Kerem.
Samuti pole mõistlik sulatada külmunud toiduaineid voolava sooja vee all. «Kui eelistate juua väga külma kraanivett, tasuks kraanivee kannu hoida külmkapis. Kõik tilkuvad kraanid või segistid, mille ühenduskohtadest lekib ka vähesel määral vett, tuleb parandada kiiresti, sest nii võib päevas raisku lasta isegi kuni 25 liitrit vett,» soovitab Kerem.
Vett annab säästa ka toiduvalmistamisel. Näiteks juurviljade või makaronide keetmisel pole vaja täita potti veega ääreni. Sama kehtib kiirkeedukannude puhul – tassitäie vee keetmiseks ei tasu täita veega kogu kannu, vaid vajaminev veekogus.
Aega ja energiat säästab ka see, kui ajada vesi enne keema kiirkeedukannus ja kasutada seda siis näiteks supi valmistamisel.
Vee kokkuhoid vannitoas ja tualetis
Vannitoas annab suurima võidu duši eelistamine vannivõtmisele. Keskmine vanniskäik võtab ligi 200 liitrit vett, kaheksaminutiline dušš veesäästliku dušiotsiku puhul aga 70 liitrit.
«Teisisõnu piisaks vanni võtmiseks kuluvast veest koguni kolme duši jaoks,» märgib Kerem. Veekulu saab reguleerida veel dušivõtu aega piirates ning igihaljad on ka soovitused keerata kraan kinni hammaste harjamise, seebitamise või habemeajamise ajal.
Eesti Energia e-teeninduses täidetud energiaprofiilidest selgub, et veesäästlikud dušiotsikud on praegu kasutusel ligi neljandikus Eesti kodudest. Veesäästlike dušiotsikute veekulu on keskmiselt kaks kuni kolm korda väiksem kui tavalistel segistitel.
Keremi sõnul võiks eelistada just aeraatoriga segisteid, sest need segavad veevoolu õhuga ja seega ei tundu veevool harjumatult nõrk.
Ent kuidas teha kindlaks, kas dušiotsiku vahetamiseks on põhjust? «Selleks tee läbi järgmine praktiline katse: mõõda ämbrisse nelja liitri vee joon, aseta ämber dušiotsiku alla, keera vesi lahti normaalse tugevusega ning mõõda aega, kui palju kulub selle koguse täitumiseks,» õpetab Kerem. Kui neli liitrit täitub kiiremini kui 20 sekundiga, tuleks mõelda dušiotsiku vahetamise peale.
Duši eelistamine vannile, säästlik dušiotsik ja lühem pesuaeg võib keskmisele neljaliikmelisele perele aastas säästa kuni 10 kuupmeetrit vett ja kuni 350 kWh veesoojendamiseks kuluvat energiat. Rahalises väärtuses võib see aastas tähendada kuni 75 eurot.
«Kui kasutate lokaalset boilerit, kulutate vee soojendamiseks vähem energiat, hoides vee temperatuuri alla 55 kraadi,» kirjutab Kerem, soovitades, et elektriboilerite puhul tasuks eelistada programmikellaga boilereid, mille puhul saab kütteperioodi sättida öisele, soodsama elektrihinnaga ajale.
Kui boileril taimerit pole, tasuks eelistada dušši just enne magamaminekut, sest sel juhul hakkab boiler vett soojendama öötariifi kehtimise ajal. Ühtlasi tasuks boiler paigaldada võimalikult lähedale kraanikausile või dušile, sest nii läheb vee liikumisel torustikku mööda kaotsi vähem energiat.
Tualettpotti valides tuleks Keremi sõnul kindlasti eelistada kahe kambriga potte, mille puhul saab reguleerida palju vett korraga kasutada. Vanemate tualettpottide puhul on aga abiks üks kaval nipp: poti veekulu vähendada kuni kolmandiku võrra, kui asetada veepaaki näiteks veega täidetud pudel. See vähendab kambri veemahtu, mis tähendab, et iga loputusega kasutate automaatselt vähem vett.
Kokkuvõttes näitab ligi 12 000 kasutaja poolt täidetud energiaprofiilide statistika, et neljaliikmeline perekond võiks vee ja selle soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiu kaudu aastas säästa ligi 130 eurot.
Et tulemust saavutada, tuleb aga alustada õigest kohast - tegelike veekulude ja nende põhjuste väljaselgitamisest. Üheks võimaluseks on Eesti Energia e-teeninduses asuv energiaprofiil, mille küsimustele vastates saab ülevaate nii oma elektri, vee kui ka küttekuludest.