Tervisekeskuse Laulasmaa Resort peaarst Oliver Frey ei soovita inimestel margariini kasutada, sest tema sõnul sisaldab see metsikus koguses toksilisi aineid.
Arst ei soovita margariini süüa
15. september 2006, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oliver Frey sõnul on margariin ebatervislik toode just valmistamisprotsessi pärast see on keemiline, kirjutab SL Õhtuleht. Frey kinnitab, et margariin ei kõlba mitte mingil moel kasutamiseks, ei praadimiseks ega võileibade tegemiseks. Ta soovitab hoopis võid, mis ei muuda ka praadimisel oma keemilist struktuuri.
«Või ei ole tervislik rasv, kuid see ei muutu toksiliseks rasvaks. Margariin on kogum erinevatest õlidest ja see on juba ise toksiline toode. Kui seda veel kuumutada ja praadida keegi ei saa ennustada, mis sealt siis välja tuleb,» selgitas doktor SL Õhtulehele.
Kuigi inimese organism kasutab margariini koostisosi ehitusmaterjalina, on see Frey sõnul väheväärtuslik.
«Selle tulemusena on ensüümid vale kujuga, rakuseinad muutuvad jäigaks ja läbilaskvaks,» kirjeldab ta margariini söömisega kaasnevaid hädasid.
Juunis väitis Frey, et piim on tervisele kahjulik ja võib suurendada vähiriski. Seetõttu soovitab ta või kodus panna madala temperatuuriga ahju, et eralduksid piima proteiinid ja vesi.
Frey sõnul on probleeme ka õlidega. «Kui kasutad õli, mis tegelikult ei ole tehtud kasutamiseks kõrgetel temperatuuridel isegi, kui tootjad panevad selle sildile kirja , muutub see kuumuse käes keemiliselt, muutes tervisliku õli väga ebatervislikuks,» räägib ta ja soovitab õli kasutada ainult salatites.
Frey kinnitusel mõjutavadki õli muutumist ebatervislikuks tooteks kolm asja: kuumutamine, valgus ja hapnik.
Biokeemiainstituudi biokeemiku Tiiu Vihalemma sõnul on taimsed õlid, eriti külmpressitud, tervislikud salatite koostises ja ka toidu juurde, kuid ei kõlba küpsetamiseks.
«Praadida võib ainult selleks ettenähtud rafineeritud õliga, millele on lisatud sünteetilisi antioksüdante (E320 ja E321),» selgitab Vihalemm. Ta ütleb, et õigem oleks praadida searasvaga.
Biokeemiku sõnul näitavad teadusuuringud, et tervislik taimne õli ei jää sugugi sama tervislikuks, kui ta on tööstuslikult muudetud poolvedelaks (nn. hüdrogeenitud rasvaks) või tahkeks (taimerasvaks, margariiniks).
«Taimsete õlide struktuur muutub töötlemisel ega sobi sellisena inimese rakkude struktuuriga.» Hüdrogeenimise protsessis muutuvad looduslikus cis-vormis (kaksiksideme suhtes struktuuris) rasvhapped trans-rasvhapeteks (töötlemisel hoiab kaksiksideme üks pool ühele poole ja teine teisele poole), mis on inimese veresooni kahjustava ja lupjumist soodustava toimega, avades otsetee südame ja veresoonkonna haiguste juurde.
«Ohtlik on just pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine. Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab 12 grammi trans-rasvhappeid. Probleemne on aga, et paljud toidud sisaldavad hüdrogeenitud rasva: näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid/tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, viimasel ajal ka mõned kohukesed,» räägib Vihalemm.