Kuigi patsiendile raviteenuse arve koopia kaasaandmist toetavad nii Tarbija24.ee lugejad kui ka sotsiaalministeerium ja haigekassa, näevad nii nimetatud institutsioonid kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla sellega kaasnevaid võimalikke probleeme.
Raviteenuse arve kaasaandmine ei pruugi olla parim lahendus
1. september 2009, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiiniuudiste portaal Med24.ee kirjutas möödunud nädalal, et Praxise tervisepoliitika programmi juhi Ain Aaviksoo idee kohaselt võiks patsiendile kaasa anda raviteenuse arve koopia, et ta näeks, mille eest ja kui palju riik maksab.
Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel ütles Tarbija24.ee'le, et kõnealune idee on üles kerkinud varemgi. «Patsiendile raviarve koopiate andmine võib aidata inimestel paremini mõista, kuidas ja kuhu ravikindlustuse rahasid kasutatakse, kuid ei pruugi tingimata,» märkis ta.
Nimelt maksab töötaja Koppeli selgitusel lisaks enda ravikindlustusele kinni ka laste ja pensionäride, väikelastega kodus olevate emade ja pikaajaliste töötute tervishoiukulud, kuid nende ravikuludest ei saa tal ikkagi olema täielikku ülevaadet. «Nii võib inimesele ikka jääda arusaamatuks, milleks ravikindlustuse rahasid siis ikkagi kasutatakse,» märkis ta.
Sama küsimus võib Koppeli sõnul tekkida inimesel, kes on suhteliselt terve ning kasutab arstiabi haruharva. «Kas ta mõistab, et maksab tegelikult kinni teiste, haigemate inimeste tervishoiukulud, kelle arveid ta samuti ei pruugi näha?»
Samas ütles Koppel, et haigekassa tervitab iga ettepanekut, mis aitaks tervishoiusüsteemi inimesele läbipaistvamaks muuta. «Kui raviasutused suudaksid ilma ravikindlustuseelarvele täiendavaid kulusid kaasa toomata pakutud idee ellu viia, ei näe me omalt pool küll mingeid takistusi,» lisas ta.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juhi Heli Paluste sõnul pole ka ministeeriumi poolt ideega kaasatulemiseks juriidilises mõttes takistusi. Küll aga tõi ta välja, et arstide jaoks tähendaks see lisakohustust ja -kulu.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikme Meelis Roosimägi sõnul tähendab
patsientidele aastas sadade tuhandete arvete täiendav väljastamine märkimisväärset rahalist kulu ning nõuab täiendavat tööjõuressurssi.
«Üldise majandussurutise ajal peame väga hoolikalt läbi kaaluma võimalikud kokkuhoiukohad, uute kulude tegemine peab olema aga väga tõsiselt põhjendatud ja saab toimuda ainult mingite teiste kulutuste arvel,» ütles ta.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Heli Paluste nimetas lisaks veel ühe võimaliku kitsaskoha: «Võivad tekkida ka näiteks olukorrad, kus inimene on haiglas ja teatud uuringute vastused on veel tulemas. Siis ei saa arve valmis haiglast lahkumise või arsti vastuvõtu päeval.»