Sageli räägitakse, et mõistlik alkoholitarvitamine, näiteks punase veini joomine, kaitseb südamehaiguste eest ja on üldse tervisele kasulik. Ühendus Alkoholivaba Eesti väidab uusimate teadusuuringute toel vastupidist.
Ka mõõdukas alkoholi joomine on tervisele kahjulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholi mõõdukas koguses joominegi toob endaga kaasa terviseriske, kinnitasid ühenduse Alkoholivaba Eesti akadeemilise nõukogu liikmed uusimate alkoholiuuringute tulemusi tutvustades, kirjutas Linnaleht.
Austraalia, Kanada ja USA ülikoolide hiljuti avaldatud ühisuuringus võeti vaatluse alla mitukümmend varasemat uuringut, milles järeldati, et mõõdukas alkoholitarvitamine on tervisele kasulik.
«Selgus, et kõiki neid uuringuid läbis üks oluline viga enamasti ei eristatud pikaajalisi karsklasi, hiljuti alkoholi tarvitamisest loobunuid ja vahel ka juhuslikke tarvitajaid,» märkis poliitikauuringute keskuse PRAXIS tervisepoliitika analüütik Taavi Lai.
Selgus, et paljudes varasemates uuringutes karsklasena esinenud inimesed olid tegelikult endised alkoholitarvitajad, kellel olid mitmesugused tõsised haigused.
Nii leitigi nn mittetarvitajatel olevat rohkem raskeid haigusi kui mõõdukalt tarvitajatel.
Kui aga tervisehädadega varasemaid alkoholitarvitajaid karsklastena käsitleda, on ekslik järeldada, et mõõdukas joomine on tervisele kasulik.
«Etanool annab tarvitajale hea enesetunde ainult selle aja jooksul, kui selle kontsentratsioon veres tõuseb,» nentis Mari Järvelaid, kes on olnud Maailma Terviseorganisatsiooni kontaktisik alkoholiküsimustes ning on praegu Euroopa Liidu tervishoiuekspert Venemaal.
Just hea enesetunne sunnibki napsisõpra järjest uue klaasi järele haarama, kirjutas Linnaleht.
«Teisalt on kümnest alkoholitarvitajast kaheksa võimelised oma alkoholitarvitamist planeerima,» väitis ta.
Kui näiteks perearstid räägiksid oma joomalembestele patsientidele rohkem alkoholi kahjulikust toimest ning ärgitaksid neid napsitamist piirama et näiteks täna joon peol ainult ühe klaasi veini , oleks suurem osa inimesi suuteline selliseid plaane püstitama ja neist ka kinni pidama, leidis ta.
«Loote jaoks ei ole olemas ohutut alkoholikogust,» rõhutas Järvelaid.
Kui tulevane ema raseduse ajal alkoholi tarvitab, riskib ta sellega, et tema lapsel on kaasasündinud häire fetaalne alkoholisündroom.
Alkohoolse kahjustusega lapsel võivad esineda kasvupeetus, vaimne ja motoorne mahajäämus, õpiraskused ning suhtlemis- ja käitumishäired, samuti kaasasündinud nägemis-, kuulmis- ja tajuhäired, südamerikked, neeruanomaalia ja muud tervisehäired.
«Lapse kaasasündinud alkohoolne kahjustus on sajaprotsendiliselt ennetatav, kui tulevane ema raseduse ajal alkoholi ei tarvita,» kinnitas Järvelaid.
Alkohol põhjustab mitmesuguseid tervisehädasid ka täiskasvanuile ning on eriti ohtlik alla 21-aastastele. Alkohol kahjustab maksa ja närvisüsteemi, selle järjepideval joomisel võivad tekkida mitmesugused kroonilised haigused.
Alkohol suurendab ka vähiriski, märkis Tartu Ülikooli närvikliiniku emeriitprofessor Arvo Tikk.
«Alkohol, ka väikestes annustes tarvitatuna, võib põhjustada peamiselt suuõõne-, söögitoru-, kõri-, maksa- ja rinnavähki. Selge seos on alkoholil kopsuvähiga, tõenäoliselt seetõttu, et alkoholitarbimisega kaasneb sageli ka suitsetamine,» lisas ta.