Salvrätitehnika muudab vana uueks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt salvrätitehnikas.
Pilt salvrätitehnikas. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Salvätitehnikast pole palju räägitud, kuid viimasel ajal kogub see üha populaarsust. Salvrätipiltidega saab kaunistada peaaegu kõike, alustades keraamilistest plaatidest ja lõpetades seinapiltidega, tehnika eelis on taskukohane hind.

“Kui klaasi- ja siidimaali tegemine on kulukad, siis salvrätitehnikaks pole palju vaja,” räägib Taali põhikooli õpetaja Reti Üpraus. “Peale salvrättide läheb vaja meediumi – läbipaistvat ollust - ja lakki, vanad nõud ja karbid, mida kaunistada, on enamasti kodus olemas.”



Ilusad pildid esemetele

Salvrätitehnika mõte seisneb selles, et rätikutelt lõigatakse või rebitakse välja aplikatsioonid ja pildid ning kleebitakse need meediumi abil esemele. Nii saavad vanad vaasid, tassid ja vaagnad uue elu ja värskema ilme.



Salvrätitehnika jaoks läheb vaja ilusa pildiga salvrätikuid, pehmet laia pintslit, kääre, esemeid, mida kaunistada, salvräti meediumi ja lakki. Viimaseid kahte saab Pärnus osta Eva-Lotta kunstiärist.



Vahel võib vaja minna valget värvi, sest salvrätitehnikat tehakse alati valgele pinnale. “Pärast salvrättide kleepimist ja enne lakkimist saab tausta uuesti üle värvida,” viipab Üpraus käega roosipildiga kuldse vaasi poole.



Kõigepealt tuleb kaunistatav aluspind puhastada ja vajadusel värvida. Salvrättidest lõigatakse või rebitakse välja pildid ja eemaldatakse nende tagumine valge kiht.



Lõikamiseks on kõige paremad teravate otstega pisikesed käärid, sest pildid on väikesed ja kipuvad kergesti katki minema.



Pildid paigutatakse esemele ja kaetakse kogu pind õrnalt meediumiga, vältides kortse ja mulle. Meediumi kantakse alati suunaga keskelt äärte poole.



Üprausi sõnul on kõige parem kasutada laia pintsilt, sest sellega on kortse välja siluda lihtsam. Pilti ei tohi väga kaua pintseldada, sest siis võib see katki minna.



Pärast meediumiga katmist tuleb tööl lasta ööpäev kuivada. Seejärel võib eset edasi kaunistada: soovi korral joonistada üle piirjooni või täiendada kulla ja hõbedaga, värvida taust. Kaunistatud ese lakitakse kuni kolm korda paksult üle.



Tasse võib pärast ahjus 150 kraadi juures kuni pool tundi kuumutada. “Kindlasti tuleb kõigepealt panna tass ahju ja alles siis ahi sisse lülitada, välja võtta aga pärast seda, kui ahi on täielikult maha jahtunud,” toonitas Üpraus Pärnu Postimehele.



Salvrätitehnikas kaunistatud nõusid kasutades tuleb arvestada, et pildid kuluvad ajaga, sageli pestes ja kuivatades kipuvad need oma sära kaotama.



Lapsed õpetavad vanemaid


Üprausi meelest sobivad salvrätitehnikas tehtud esemed ideaalselt jõulukingituseks, sest neid on lihtne teha ja enda meisterdatud jõulukingist õhkub soojust.



Taali põhikooli lapsed müüsid selles tehnikas meisterdatud seinapilte ja tasse Port Arturis õpilasfirmade jõululaadal, seal osutusid need väga menukaks.



Üpraus on korraldanud salvrätitehnika kursusi nii Eva-Lotta kunstiäris kui teistes paikades, kuid naine tõdeb, et osavõtt kunstikursustest on olnud napp.



“Ühest küljest on kooli käsitöötunnid niivõrd arenenud, et seal õpetatakse peale kudumise ja heegeldamise teisigi käsitöö- ja kunstiliike. Lapsed lähevad koju ja näitavad emalegi ning vajadus kursuse järele kaob,” seletab Üpraus. “Teisest küljest on tänapäeva inimesel nii kiire, et selliste asjadega tegelemiseks ei leita aega.”




Kommentaarid
Copy
Tagasi üles