Alkoholi liigtarvitamise tagajärgedega puutuvad lisaks peredele kokku nii meedikud kui ka politseinikud, paraku suhtub riik olukorra parandamiseks tehtud ettepanekutesse leigelt.
Alkohol tapab igal aastal 2000 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on teinud majandusarengus märkimisväärseid edusamme ja paljudel aladel võime end võrrelda teiste Euroopa riikidega, kuid kahjuks ei saa seda öelda rahva tervisenäitajate kohta. Alkoholiga seonduvate vigastuste ja haiguste tõttu sureb meil umbes 2000 inimest aastas ning Eesti meeste keskmine eluiga on Euroopa Liidu riikide hulgas kõige lühem. Tulesurmade arvnäitaja poolest oleme EL-is esikohal. Mullu hukkus tules 164 inimest, kellest 70 ehk 43% olid alkoholijoobes (sh 11 alkoholi liigtarvitajad). Veeõnnetustes hukkunutest tuvastati alkoholijoove kolmveerandil.
Ka HIV nakatanute arv miljoni elaniku kohta on Eestis suurem kui teistes euroliidu riikides. HIV-positiivsete teismeliste ja noorukite arvu plahvatuslikus tõusus etendab olulist osa alkoholi kuritarvitamine, sest joomine vähendab enesekontrolli ning see omakorda soodustab riskikäitumist seksuaalsuhetes.
2005. aastal kulutati Tartu Ülikooli kliinikumis raskete vigastustega haigete statsionaaris ravimisele 48 miljonit krooni. Kolmveerandil raskete hulgimurdudega ja mitut kehapiirkonda haaravate vigastustega patsientidest on haiglasse sattumise põhjuseks alkohol. Et ravipäeva maksumus on 800010 000 krooni ja haiglas tuleb umbes kuu aega, kulub ühe üliraskelt vigastatu ravimiseks 0,20,5 miljonit krooni. Ja lisaks tuleb inimesel läbi teha pikaajaline taastusravi...
2001. aastal käivitati «Turvalise Tartu» ja AVE koostöös TÜ kliinikumi intensiivravi osakondade baasil vigastuste ja noorte riskikäitumise ennetamise programm. Intensiivravi arstid annavad noortele ülevaate, kui sageli, kellega ja miks juhtuvad õnnetused, kui palju läheb maksma vigastatute ravi ja millised on jääknähud. Koolituse lõpul kohtuvad noored intensiivravi osakondades viibivate raskes seisundis haigetega.
2005. aasta aprillis tegi Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartu Ülikooli arstitudengite nimel ühispöördumise Eesti riigi poole pärast seda, kui nägi ohtu liberaalse seadusemuudatuse näol lubada inimesi autot juhtima kuni 0,49-promillise alkoholijoobega.
Valminud ja esilinastused on toimunud Eesti Haigekassa rahastatud ja stuudio Freyja Film toodetud õppefilmid «Vaenlane nr.1» ja «Me räägime alkoholist», mis on hea abivahend õpetajatele alkoholiteema käsitlemisel koolis. Filmidel on venekeelsed subtiitrid ja nende koopiaid jagatakse kõigile Eesti koolidele koos professor Atko Viru ja Anne Volveri koostatud õpetajaraamatuga «Alkohol. Kuidas säästa end tulevikuks».
TÜ Kliinikumi traumatoloogia osakonnas vanemõe Silva Kuusi juhendamisel leiab aset alkoholijoobest tingitud õnnetustes kannatanud haigetele mõeldud sekkumise programm. Haigetele jagatakse voldikut «Alkohol Eestis vaenlane nr. 1» koos küsimustikuga tervisekäitumise kohta.
Programmis osalevad õed peavad oma kohuseks otsustavalt võidelda alkoholi kuritarvitamise vastu. Küsimustiku jagamisel teevad õed selgitustööd, rääkides alkoholi kahjulikkusest ja tõstes patsientide teadlikkust alkoholi liigtarvitamise tagajärgede suhtes.