Arstid tõdevad, et paljud patsiendid paluvad tööl saadud traumasid registreerida olmetraumadena, kuna kaalul võib olla nende töökohad.
Inimesed püüavad üha enam töötraumasid varjata
16. september 2009, 20:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna Keskhaigla traumatoloogiaosakonna juhataja Piret Valdeko sõnul on selliste patsientide arv päris suur, vahendas ERR Uudised Rahvusringhäälingu raadiouudiseid.
«Laias laastus julgeksin jagada töötraumad kolmeks grupiks: inimesed, kes tulevad ja ütlevad, et juhtus tõepoolest õnnetus töökohal, teine grupp on need, kes tulevad ja ütlevad küll, et juhtus tööl, aga nad ei taha, et see vormistataks töötraumana ning kolmas grupp on need, kellel on näiteks töökoha logoga tunked seljas, firma töökoht on ka patsiendi kaardil, aga ta väidab, et õnnetus juhtus kodus garaažis või kus iganes,» rääkis Valdeko.
Patsient soovib tööõnnetust varjata, abi on vältimatu, arstid aga isetegevust teha ei saa ja nii täidetaksegi patsiendi kaart inimese enda öeldu põhjal, sest ainus kontrollitav fakt on tema nimi.
Turvalisusnõuete täimist töökohal kontrollib tööinspektsioon, kuid paraku olmeõnnetusena kirja läinud tööõnnetuste statistika nendeni ei jõua.
«Ainuke mõjutamishoob saaks olla see, et haigushüvitist saab inimene tööõnnetuse puhul esimesest päevast alates ja kui tal on juhtunud olmevigastus, siis ta hakkab saama haigushüvitist alles üheksandast päevast. Põhjuseid, miks inimene tööõnnetust varjab, võib olla mitmeid - kokkulepe tööandjaga, nö mustalt töötamine jms,» rääkis tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu, lisades, et inspektsioon on raviasutustele läbi viinud ka teavituskampaania ning toonud oma juhised, kuidas tööõnnetust ära tunda.