Kuulmispuudega väikelapsi saab aidata

Tiina Sarv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli kliinikumi kõrvaarst Katrin Kruustük ütleb, et kuulmispuudega lapse normaalsesse ellu aitamisel on tähtis osa häire varajasel avastamisel ja perekonna toel.
Ülikooli kliinikumi kõrvaarst Katrin Kruustük ütleb, et kuulmispuudega lapse normaalsesse ellu aitamisel on tähtis osa häire varajasel avastamisel ja perekonna toel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi haigla on ühinenud Tartu ülikooli kliinikumi projektiga «Vastsündinute kuulmisuuring», mille eesmärk on võimalikult varakult kindlaks teha, kas lapse kuulmisega on kõik korras.

Kolmapäeval olid maavalitsuse saali kutsutud maakonna perearstid, kirjutab Sakala.

Tartu ja Tallinna spetsialistid selgitasid neile vastsündinute kuulmisuuringute olulisust ning seda, kuidas tehakse lisauuringuid. Anti ülevaade ka implantaatide paigaldamisest, millega ei tohi hiljaks jääda.

Õnneks on möödas aeg, mil lapsele kuulmisvõime andmiseks pidi korraldama üldrahvalikke korjandusi. Nüüd kannab kõik uuringute, operatsiooni ja hilisema hooldusega seotud kulud haigekassa.

Tartu ülikooli kliinikumi kuulmiskeskuse arst-õppejõud Katrin Kruustük, Viljandi haigla kõrvaarst Marek Metsmaa ütles, et siin tehtud uuringus pole ühtki tõsise kuulmispuudega imikut seni välja tulnud. Milline on olukord Eestis üldiselt?

Kui kuulmispuudega lapsi on keskeltläbi üks tuhandest, siis Eestis on see arv 1,52 tuhandest ja meil on märgatavalt rohkem ka geneetilist kuulmislangust, mille põhjus on konneksiin 26 geeni mutatsioon.

Ei saa öelda, et Eestis on mingi eriline põhjus, miks kuulmislangust peaks rohkem olema. Mõjub just geneetiline moment. Samas näitavad langustendentsi meningiidist põhjustatud kurtus ja enneaegsete laste patoloogiast tulenev kuulmisnõrkus.

Aga antibiootikumid?

Paljude varasemate juhtumite puhul, mil kuulmislanguse tekitajaks peeti antibiootikume, oli tegelik põhjus ilmselt ikka geneetiline. Seda lihtsalt ei osatud diagnoosida. Põhjalikke kurtuse geeniuuringuid tehakse Eestis alles 2000. aastast.

Kindlasti kasutati omal ajal aminoglükosiide praegusest rohkem, aga need mõjuvad päriliku eelsoodumuse foonil. Kui ei ole geenimutatsiooni, ei tohiks antibiootikumid kuulmislangust põhjustada.

Mis järgneb, kui pere saab teada, et lapsel on kuulmispuue?

Kuulmislangus, nagu lapse ükskõik milline puue, on perele algul väga suur šokk. Vanemaid tuleb kõigepealt psühholoogiliselt toetada. Ja tugi peab olema kiire, sest niisuguse lapsega on tarvis kohe tegutsema hakata. Ka kurdi väikelapse saab tänapäevaste vahenditega kuulama ja sellele toetudes rääkima õpetada.

Implantaadi paigaldamisele peab järgnema intensiivne kuulmis- ja kõnetreening ning selles on väga suur roll vanematel.

Kui vanale lapsele on veel mõtet implantaati opereerida?

Vanemad kui seitsmeaastased lapsed, kellel puuduvad kuulamisoskus ja kõne, ei saa implantaadist olulist abi. Implanteerida tuleb enne kolmandat eluaastat. See on aeg, mil kõne- ja kuulmistaju arenevad.

Auditiiv-verbaalsed lapsed, kes on kasutanud pidevalt kuuldeaparaate ja kõnelevad ning keda on implanteeritud hilisemas vanuses, väidavad, et implantaadiga kuulevad nad tunduvalt paremini kui kuuldeaparaadiga. Suur abi on implantaadist hiliskurdistunud lastel ja täiskasvanutel.

Meie ühiskond ei ole eriti salliv. Kuidas läheb kuulmispuudega lastel?

Minu arvates ei ole sallivus enam probleem, puudega inimesed on meilgi tänavale jõudnud.

Kuidas teised lapsed kuulmispuudega kaaslase omaks võtavad, sõltub palju sellest, kas tolle vanemad aktsepteerivad puuet, häbenemata kuuldeaparaati. Kui nad suhtuvad oma väikesesse lapsesse nii, et ta on vahva, hoolimata sellest et tal on aparaat kõrva taga, võtab niisuguse hoiaku omaks ka laps ise: mis siis, et mul on aparaat, ma kuulen sellega paremini! See võtab ära nöökimise mõtte.

Millega inimesed ise oma kuulmist kahjustavad?

Kui noored autoga sõidavad, kostab sealt muusika tihti kvartali kaugusele. Ka pleieritest kuulatakse valju muusikat. See kõik mõjub.

Oleme arstidega omavahel arutanud, et kuulmisnärvi kasvajaid on rohkem kui varem, aga teaduspõhist kinnitust, et selle põhjus on näiteks mobiiltelefonidega rääkimine, seni pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles