Nordea: pank ei hakka kinnisvara hinnalanguse korral kõigilt lisatagatisi nõudma

Kuigi kinnisvara võib odavneda, ei pruugi pangad siiski laenuvõtjatelt tingimata lisatagatisi nõudma hakata. Foto: Sille Annuk

Kui kinnisvaraostuks laenu võtnud inimesel on töökoht olemas ja laenu tagasimaksmine toimub probleemideta, ei pruugi pangad võimaliku kinnisvara hindade languse korral lisatagatisi nõudma hakata.

«Kuna laenamine põhineb eelkõige kliendi tagasimaksevõimel, mitte niivõrd tagatise tugevusel, siis kindlasti ei hakka pank ka kinnisvarahindade languse korral kõikidelt klientidelt korraga lisatagatisi nõudma - see saab toimuda ainult üksikjuhtumite põhiselt,» kommenteeris Nordea Panga krediidijuht Ivar Kallast.

«Teisisõnu, kui inimesel on korralik töökoht, hea haridus ning ta on seni olnud korrektse maksekäitumisega, ei näe me põhjust täiendavate nõudmiste tegemiseks.»

Lisatagatiste nõue võib Kallasti sõnul tulla kõne alla juhtudel, kui pangale teadaolevalt on konkreetse kliendi või kliendigrupi puhul paari aasta perspektiivis ette näha maksevõime olulist halvenemist ja kus olemasolev tagatis ei pruugi olla piisav suurenenud riskide maandamiseks.

«Riskide hindamisel võtab pank arvesse muutusi eraisikute maksekäitumises, üldises majanduskeskkonnas ja elanikkonna sotsiaalses struktuuris.»

Põhjuseks, miks pangad hindavad laenu andes kinnisvara tihti odavamaks kui kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisakt, tõi Kallast asjaolu, et hindamisaktis toodud turuväärtus tugineb turu hetkeseisul ega arvesta piisavalt majandustsükleid ja nendega seotud kinnisvara hinna muutusi läbi aastate.

«Laenu pikkus võib ulatuda aga kümnetesse aastatesse ja panga jaoks on oluline, et laen oleks tagatud ka majandustsükli alumises otsas,» selgitas Kallast. Samuti ei pruugi hindamisakt arvestada kõikidel juhtudel ka kiirmüügist tulenevate võimalike allahindlustega.

«Hindamisakt ei kujuta endast panga jaoks mingi garantiid, mille kinnisvarabüroo tagatise väärtusele annab, vaid lihtsalt täiendavat infoallikat, mida pank laenu riske analüüsides ja laenuotsust tehes arvesse võtab.»
Kui aga majade-korterite hinnad peaksid Eestis hakkama langema ja inimene saab vara müües vähem raha tagasi kui oli võetud laenusumma, tuleb kliendil laenusumma ja müügihinna vahe pangale siiski kompenseerida. Või siis taotleda vastavalt kehtivatele laenutingimustele uut laenu, millega saaks nimetatud vahe katta.

Laenu muudavad üha suuremaks ka kerkivad intressid. «Kui paljud inimesed ei pidanud madalate intresside tingimustes laenu võttes oluliseks intressi fikseerida, siis nüüd võivad nad seda otsust kahetseda,» märkis Kallast, kelle sõnul pakkusid nad juba alates 2005. aastast klientidele võimalusi end intressitõusu vastu kaitsta nii intressi fikseerimise kui ka intressitõusu piiramise näol.

«Viimane on Eesti turul veel pisut vähem levinud, ent väga hea võimalus oma laenule intressi kasvupiirangu seadmiseks,» rääkis Kallast. See tähendab tema sõnul seda, et klient määrab intressi ülemise piirmäära, milleni tema jaoks baasintress kasvada võib.

Kui laenuintress on allpool seatud piirmäära, siis maksab klient tegelikku turu intressi. Kui turuintress aga tõuseb üle seatud piirmäära, maksab klient intressi seatud piirmäära ulatuses ehk tegelikust turuintressist vähem. «Paraku ei ole suur osa klientidest neid võimalusi täiendava rahalise kulu kartuses kasutanud ja peavad täna oma varasemate valikutega leppima.»